Täiskogu istungite kaupa: Eerik-Niiles Kross

Retooriline stiil on formaalne, asjalik ja protseduuriline, keskendudes eelnõude üleandmisele ja kolleegide poole pöördumisele. Toon on enamasti positiivne ja koostööle suunatud, rõhutades põhiseaduse muutmise eelnõu puhul saavutatud "ütlemata head kompromissi". Esineb ka lühike, konkreetne kaebus tehniliste probleemide (puldi iseseisva tegutsemise) kohta.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja ajalooliselt kaalutletud. Kõneleja kasutab laialdaselt ajaloolisi võrdlusi, et deeskaleerida praeguse debati teravust, märkides, et vaidlused on olnud üllatavalt rahulikud. Toon on üldiselt optimistlik ja veidi suurejooneline, kui ta kuulutab muudatuse üleminekuperioodi lõpetajaks.

Stiil on formaalne, intellektuaalne ja samal ajal tungiv, kasutades palju ajaloolisi viiteid ja anekdoote (nt Putini lahkumine saalist). Kõneleja tasakaalustab pessimistlikke hinnanguid Lääne tegevusetuse kohta üleskutsega säilitada Eesti optimism ja rahulik meel kriisiolukorras. Kasutatakse tugevaid metafoore (nt "arvuti väljalülitus", "elevant toas").

Stiil on tõsine, otsekohene ja kohati terav, rõhutades olukorra pakilisust ja tõsidust. Kõneleja kasutab nii loogilisi argumente (viidates faktidele ja rahvusvahelistele raportitele) kui ka emotsionaalseid kirjeldusi (poliitvangide piinamine, Stalini ajastu meenutamine). Vastates küsimustele on kõneleja resoluutne, lükates kõrvale demagoogilised võtted ja teemavälised kultuurisõdade teemad.

Kõnestiil on formaalne, analüütiline ja põhjalikult selgitav, keskendudes eelnõu ajaloolisele ja õiguslikule põhjendamisele. Rõhutatakse loogilisi ja õiguslikke argumente, nagu õiguskindluse printsiip ja õigusrahu taastamine, vältides emotsionaalset karistamise retoorikat. Kõneleja on avameelne, tunnistades eelnõu võimalikke õiguslikke vastuolusid ja riske.

Stiil on tõsine, analüütiline ja murelik, sisaldades nii isiklikke tundeid (seoses 2008. aasta sündmustega) kui ka geopoliitilist loogikat. Kasutatakse ajaloolisi paralleele ja metafoore (endiste poliitvangide suhe, korteri sisustamise lugu), et selgitada Gruusia ja Lääne suhete halvenemist. Rõhutatakse, et diplomaatia on läbi kukkunud ja vajalik on vastu eskaleerimine, kuna "mida halvem, seda parem".

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja informatiivne, keskendudes eelnõu menetluse ja juriidilise sisu selgitamisele. Kasutatakse loogilist argumentatsiooni, tuues esile rahvusvahelisi pretsedente ja resolutsioone, et põhjendada Eesti seisukoha unikaalsust ja vajalikkust. Toon on tõsine ja asjalik, vältides emotsionaalseid üleskutseid.

Kõne on toonilt analüütiline, selgitav ja tõsine, keskendudes eksiarvamuste kummutamisele ja faktide esitamisele. Stiil on formaalne ja loogiline, toetudes tugevalt dokumentide tsiteerimisele ja ajaloolisele taustale, et põhjendada poliitilise hinnangu vajalikkust. Emotsionaalseid üleskutseid vältides rõhutatakse õiguslikku ja ilmalikku vaatenurka.

Retooriline stiil on formaalne ja kaalutletud, tasakaalustades emotsionaalselt rasket teemat juriidiliste faktide ja tsitaatidega, et olla "kõige mõjusam". Kõneleja kasutab ajaloolisi viiteid (Himmler, Märtsiküüditamine, Ants Laaneots) ja dokumenteeritud juhtumeid (Amnesty Internationali raport), et rõhutada teema tõsidust ja luua isiklikku sidet. Toon on tõsine ja kiireloomuline, tunnistades, et kõne pidamine rikub kuulajate tuju, kuid see on vajalik eesmärk.