Kuude kaupa: Eerik-Niiles Kross

Kõneleja stiil on formaalne, analüütiline ja kannatlik, keskendudes peamiselt loogilistele ja õiguslikele argumentidele, mitte emotsionaalsetele üleskutsetele. Ta selgitab põhjalikult eelnõu ajaloolist tausta ja õiguslikke nüansse, eriti küsimuste-vastuste voorus, püüdes hoida debatti erakonnapoliitikast eemal. Tone on tõsine, rõhutades muutuse hädavajalikkust.

Kõne toon on kirjeldav ja väljendab kerget frustratsiooni või muret kontrolli puudumise pärast. Stiil on lihtne ja otsekohene, keskendudes konkreetsele operatiivsele probleemile ilma emotsionaalsete või loogiliste apellideta.

Toon on formaalne, analüütiline ja samas emotsionaalselt laetud, väljendades kahetsust ja valu sõbra kritiseerimise pärast. Kasutab metafoore (endised poliitvangid, korteri sisustamine) ja ajaloolisi võrdlusi ning rõhutab, et diplomaatia on läbi kukkunud, mistõttu on vajalik vastueskalatsioon ("mida halvem, seda parem").

Retooriline stiil on analüütiline, faktipõhine ja tõsine, keskendudes alguses levinud "eksarvamuste" kummutamisele. Kõneleja tugineb tugevalt loogilistele argumentidele ja tsiteerib programmilisi dokumente, et näidata ideoloogia radikaalsust (nt "püha sõda", "satansim"). Toon on formaalne ja eesmärk on Riigikogu suunamine õiguslikule ja ilmalikule hinnangule.

Retooriline stiil on formaalne ja tungiv, tasakaalustades emotsionaalset raskust ("väga emotsionaalne teema, väga raske teema") range faktipõhise ja juriidilise argumentatsiooniga. Kasutatakse ajaloolisi analoogiaid (märtsiküüditamine, Ants Laaneots) teema isikupärastamiseks ja intensiivistamiseks, eesmärgiga tekitada kuulajates tugevat reaktsiooni ja rõhutada teema tõsidust.