Kuude kaupa: Eerik-Niiles Kross

Opositsiooni kriitika on suunatud peamiselt eelnõu õiguslikule selgusele ja halli passi omanike valimisõiguse säilitamisele, mida peetakse ebajärjekindlaks. Kõneleja lükkab tagasi argumendid, mis seostavad valimisõiguse äravõtmist otseselt Putini toetamisega või "meelsuskontrolliga", rõhutades, et tegemist on õigusruumi korrastamise ja julgeolekuriskide maandamisega.

Kriitika on suunatud süsteemi või seadme (puldi) iseseisva ja kontrollimatu tegevuse vastu, mitte konkreetsete poliitiliste vastaste või rühmade vastu. Ebapiisav teave poliitilise opositsiooni kritiseerimise kohta.

Peamised vastased on Venemaa (Putini režiim, mida peetakse ebalegitiimseks) ja Gruusia valitsus (Ivanišvili seltskond), keda süüdistatakse demokraatia lõhkumises ja Moskva suunas kaldumises. Kritiseerib ka Lääne riike varasema leplikkuse ja diplomaatilise läbikukkumise eest (2009. aasta "reset" Venemaaga).

Peamine institutsionaalne kriitika on suunatud Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku vastu, mida süüdistatakse agressiooni õhutamises ja *Russki Mir*'i ideoloogia radikaalsema versiooni levitamises. Samuti kritiseeritakse Kremlit selle ideoloogia ülevõtmise eest, märkides, et tegemist on vastastikuse ärakasutamisega. Kriitika on ideoloogiline ja poliitilis-institutsionaalne.

Peamine ja ainus vastane on Venemaa Föderatsioon, keda kritiseeritakse teravalt ja juriidiliselt põhjendatult süstemaatiliste sõjakuritegude, laste röövimise ja rahvusvahelise õiguse jätkuva rikkumise eest. Kriitika on suunatud nii Venemaa riigile kui ka konkreetsetele isikutele, nagu Maria Lvova-Belova ja Vladimir Putin, ning vastuseis on intensiivne ja kompromissitu.