Istungi profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Esineja rõhutab riigiteenistuse apoliitilisuse ja seaduslikkuse säilitamist ning on tugevalt vastu koalitsiooni plaanidele muuta riigisekretäri haridusnõuet ning kobareelnõu üldisele lähenemisele. Ta keskendub institutsioonide sõltumatuse kaitsmisele ja kriitiseerib võimalust, et tipptasandid politiseeritakse koalitsiooni vajaduste järgi. Lisaks on ta väga kriitiline koalitsiooni maksupoliitika suhtes, väites, et tulumaksu ja käibemaksu tõstmine kahjustab majandust ja elanikkonda ning suurendab vaesust. Üldine toon on õigusriigi ja institutsioonide stabiilsuse kaitsja tava, mille nimel on vaja rangemates vormides otsuste läbivaatust.

Rõhutab põhiseaduslike ja seaduslike raamistikute rolli ning riigisekretäri ülesannete täpset kirjeldust (valitsuse istungitel osalemine, eelnõude õigsuse jälgimine jne). Viitab haridusnõude muutmisele ja vajadusele esitada eraldi seadus, ning kasutab näiteid (riigisekretäri rolli muutumise arutelu, võrdlus pikaaegse kehtiva seadusega). Toob välja märke, et õigusriigi põhimõtete rikkumine võiks lubada poliitiliste loputuste teatud tasandil. Ka viitab ta Ungari näitele kui hoiatusmärgile, kuidas seaduseväänamisi kasutatakse poliitiliste eesmärkide teenistuses.

Kõnesid iseloomustab combatiivne ja otsekohene toon, tihedalt tuginev faktidele ja õigusalastele argumentidele. Kasutab emotsionaalset kõnet (usaldus riigi institutsioonide vastu, õigusriigi kaitse) ning esitleb retoorilisi küsimusi (nt "Kas te teate, kus niiviisi tehakse?") suurendamaks veenvust. Üldiselt on stiil formaalne, kuid emotsioonide ja moraalse põhja tõttu tahke ning kriitiline.

Kohalolek Plenaaristungil XV Riigikogu IV istungjärk – mitmed kõned täpselt samal päeval 2024-12-11. Salvestatud arutelu käsitleb sama teemat: eelnõud Riigikantselei ja julgeolekuga seotud küsimused ning eelnõu läbipaistvus. Tekst näitab korrapärast retoorilist voogu, mis suunab tähelepanu institutsionaalsele vastutusele ja seadusandluse läbivaadatusele, puudub viide ulatuslikele reisidele või välisestele foorumitele.

Põhiettevõttena on tugev opositsioon koalitsiooni kavandatavale eelnõule: riigisekretäri haridusnõude muutmine, kobareelnõu sisu ning julgeolekumaksu plaan. Kaitseb õigusriiki ja institutsioonide erapoolituma vastu, kasutades tihedat kriitikat ja emotsionaalset võrdlust, milles väidab, et sellised muudatused kahjustavad usaldust ja soodustavad poliitilist agendat. Võimas vastuhakk on suunatud nii konkreetsetele eelnõudele kui ka laiemale maksupoliitikale.

Kuigi toon on peamiselt kriitiline, on märgata mõningast formaalset koostöövalmidust: viitab komisjonide rollile ja läbirääkimistele kui protseduurikautsetele võimalustele (nt tõstab esile, et komisjoni liige võiks kõnesid adresseerida ja vastused leida). Kuid peamine stiil on opositsiooniline ning koostöö esilekutsumisel väljendab vähem paindlikkust kui pragmaatiline koostöö. Kinnitab, et otsuste läbipaistvus ja eraldi seaduste esitamine on vajalikud.

Not enough data

Majanduse ja maksude osas rõhutab ta, et koalitsiooni maksupoliitika kahjustab majandust ja elanikkonda: rõhutab, et käibemaksu ja tulumaksu tõstmise mõju on negatiivne ning pangamaksu Soodustus tuleb pankadele, mis on ebaõiglane. Tõrjub ideed, mis tõstavad maksustust ja süvendavad vaesust; viitab 43 miljoni euro laekumise vähendumisele kui näitele valitsuse majandustegevuse nõrkust. Allub põhimõttele majanduse kasvamisest ja kodanike toimetuleku parandamisest, mitte maksude suurendamisest.

Rõhutab sotsiaalset haavatavust maksumuutuste kontekstis: märgib, et maksutõusud vähendavad inimeste ostujõu ja suurendavad vaesust ning vargust; toob välja pensionäride ja keskklassi haavatavuse riskid ning vajaduse tagada sotsiaalne õiglus ja stabiilsus. Kriitika põhineb moraalsetel ja sotsiaalsetel kaalutlustel ning rõhutab usaldusvälist ja õiglasemat riiki.

Prioriteedid on selgelt seotud eelnõude ettevaatliku läbivaatamisega: rõhutab, et riigisekretäri haridusnõude muutmiseks ei tohi kasutada kobara – tuleb esitada eraldi seaduseelnõu. Kriitik käsitleb maksupoliitika põhielemendid ja julgeolekumaksu kavatsust ning rõhutab parlamendi protseduurilist läbipaistvust ning komisjonide rolli. Esindab eesmärki parandada seadusloome läbipaistvust, institutsioonide sõltumatust ja õigusriigi põhimõtete kaitset.