Istungi profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Keskerakonna fraktsiooni esindajana on esitatud eelnõu tugeva kriitikaga vastaspoolele: automaksu, riigilõivude ja trahvide suurendamist ei toeta ning rõhutab vajadust erisuste ja vabastuste laiemaks kaalumiseks. Väidab, et muudatusettepanekud on sidusad ning neid ei saa eraldi hääletada, mis sümboliseerib tema sõnul ebapraktilist menetlust. Põhiseaduslik ja Euroopa Liidu õiguslik alus on keskne argument: eelnõu on tema hinnangul põhiseadusevastane ja vastuolus EL õigusega. Samas on fookuses võim kütta valu erivajadustega gruppide (puudega inimesed, suurpered, HEV-lastega pered) nimel ning rõhutab, et maksumuudatused ei tohi nende elanikkonda koormata.

Kõneleja demonstreerib õigusalast ja põhiseaduslikku pädevust: viitab põhiseaduse preambulile, Euroopa Liidu õigusele ning Riigikohtu tähelepanekutele; viitab seletuskirjade ja õigusanalüüside olemasolule ning rõhutab vajadust läbipaistva menetluse järele. Mainib, et erisused ja vabastused tuleb eraldi läbi vaadata ning nende puudumine muudatusettepanekutes on probleem. Tekst peegeldab teadmist eelnõu õiguslikust raamistikust ja menetlusreeglitest.

Rääkimise toon on võitlev ja süüdistav, sagedaste retooriliste küsimuste ning emotsionaalse kõne vahel. Kasutatakse niite nagu “kurb päev demokraatiale,” sümboolsed viited ning tugevaid süüdistusi koalitsiooni kavatsuste kohta. Tekst on formaliseeritud, kuid emotsionaalselt laetud ning demagoogilist värvi annavad kõne strateegiline kriitika ja mõnele osalejale suunatud retoorilised küsimused.

Käib aktiivselt Plenumi töös ja komisjonide juures: viitab, et on „kaitsnud” isiklikke muudatusettepanekuid komisjonis, annab välja 22 sisulist muudatusettepanekut Keskerakonna fraktsioonilt, ning teatab mitmest seosest ning menetluslikest küsimustest (nt eraldi hääletus, katkestamisettepanek). Esineb 5.–6. juunil 2024, tõstab esile, et koalitsioon kiirendab eelnõude menetlust ja viitab varasemale korduvale arutelule komisjonis.

Põhirõhk on valitsuse ja koalitsiooni poliitikale kriitiline: vastandub automaksu ja riigilõivude tõstmisele ning süüdistab valitsust ebamõistlikes ja ebapõhjalikes otsustes. Esitatakse tihti küsimusi, miks muudatusettepanekud ei saa eraldi hääletada, ning rõhutatakse, et koalitsiooni prioriteedid on koordineerimata ning maksud langevad inimestele liiga raske koormus. Intensiivne ja üldine kriitika ning otsene vastuolu esitatud eelnõu sisuga.

Näitab mõningast koostöövalmidust (nt: märgitud, et kompromisse võiks saavutada kiiruseületamise puhul) ning viitab koostöövajalikele koalitsiooniliste eelnõude puhul; samas märkab, et Keskerakonna muudatusettepanekud ei saanud toetust ning koalitsioon ei näi olevat valmis laiemaks kohandumiseks. Kasutab viiteid „koostöö” ja „katsed kaitsta” komisjonis, kuid praktikas koostöö õnnestus piiratud ulatuses.

Majanduslikud ja sotsiaalsed küsimused on esil, kuid rõhutatakse ka mõju maapiirkondadele ja kohalikele elanikele: viidatakse Võrumaale ja Valgamaale ning maapiirkondades kehtivate ühistranspordi ja parkimisreeglite kontekstile. Esile tõstetakse, et maksumuudatused suurendavad koormust maapiirkondade elanikele ning et riigikaitselised ja sotsiaaljulged kaalutlused tuleb arvesse võtta regionaalselt.

Majanduspoliitikas on keskne kriitika automaksu, riigilõivude ja trahvide kõigi suurenduste vastu ning eelarve täitmise nimel toimuv maksustamine. Väidetakse, et riigilõivud ja trahvid suurenevad koormavalt ja võivad vähendada tulusid, kui inimesed ei suuda neid maksta; rõhutatakse, et riik peaks tagama teenused taskukohasena ning vältima proportsionaaltust, mis kahjustaks majandust. Põhieesmärk on majanduskasvu ja elatustaseme kaitse ning ettevõtluse soodustamine, mitte karistamine.

Rõhutakse haavatavate rühmade kaitsele: puudega inimesed, lasterikkad pered ja HEV-lastega pered peavad saama automaksu ja seotud maksude vabastusi ning ei toeta nende inimeste koormamist. Kriitikas esitatakse ideed, et kavatsetavad toetusmeetmed võivad olla teoreetilised, mitte reaalselt rakendatavad ning võivad perekondade vajadustega mitte haakuda. Tugev rõhk põhiseaduslike õiguste ja sotsiaalse õigluse gardlussüsteemil ning kultuurilise ja sotsiaalse mitmekesisuse kaitsel (moto-, autokollektsioonid jne).

Prioriteediks on automaksu ja riigilõivude eelnõu ning nende muudatusettepanekute eraldi käsitlemine; rõhutatakse menetlusreeglite järgimise vajadust ja seletuskirjade läbivaatamist. Esitatakse kriitika õigusalaste analüüside viitamiseks (põhiseadus/kohalduv EL-õigus) ning soovitus saada eraldi hääletusi vabastuste kohta; nähakse ette katkestamisettepanekuid ja tihedat arutelu eelarve täitmiseks mõeldud maksudest. Samuti on tähelepanu keskmes proportsionaalsus ja õiglus seoses trahvide ja riigilõivude suurendamisega ning menetluste korrektne läbiviimine.