Päevakorra profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Hariduse ja teadus- ning arendustegevuse rahastuse tugev kaitse ning teadmistepõhise majanduse edendamine. Vastuvõtlik soov muuta eelarvekspertide prioriteete: õpetajate palgad tuleb tõsta ning kõrgkoolide ja teaduse rahastus suurendada (120% keskmisest õpetajate palgast; 1,5% SKPst kõrgkoolide rahastusele; 3% kogurahastusele teadus- ja arendustegevusele, millest erasektor panustab vähemalt 2%). Kritiseerib valitsuse kavatsust raha teiste alarahastatud valdkondade arvelt ümber suunata; rõhutab, et see ei lahenda probleemi ning nõuab vähem poliitilist võimuvõitlust ja laiapõhjalist kokkulepet. Framing: valdkonnavalduse ja majanduskasvu kasvustrateegia põhiväärtused on haridus- ja teadus, mis peab olema poliitikast sõltumatu ja konsensuslik.

Näitab tugevat tegevusalase teadmisega käsitlemist haridus- ja teaduse rahastusest: viitab PISA-tulemustele, kõrghariduse tasuta eestikeelse lõpetamise ajaloolisele teekonnale, ning rahastuse ja investeeringute tasakaalu olulisusele. Esitab konkreetseid numbreid: õpetajate palgad 120% Eesti keskmisest, kõrgkoolide rahastus vähemalt 1,5% SKPst, teadus- ja arendustegevuse kogurahastus 3% (erasektor vähemalt 2%, riik vähemalt 1%). Tuuakse sisse rahvusvahelised võrdlused (Soome, Rootsi, Saksamaa, Singapur) kui edukuse näited ja vajadus nende püüdmise joonel jätkata.

Rääkiv ja formaalne parlamendistiil, kombineerides emotsionaalset ärgitust ja ratsionaalset argumentatsiooni. Kasutab tabavaid fraase ja visuaalseid viiteid (nt plakatid, “Pole õpetajat, pole inseneri, pole majandust”) ning kõneleb sageli ühtse visiooni ja ühisest vastutusest. Raskemal toonil rõhutab probleemi tõsidust (staaž ja konkurentsivõime), kuid püüdleb lahenduste poole through faktipõhine selgitus ja kõikehõlmav lähenemine.

Viitab jätkuvale arutelule Riigikogus ja eelarve läbirääkimistele ning hiljutisele õpetajate streigile; mainib, et on toimunud varasemaid meeleavaldusi ja valitsuse soovitud rahastuse ümberjaotamist. Toob välja vajaduse laiapõhjaliku kokkuleppe järele ning koostöö erinevate teadusasutuste ja erasektori vahel.

Valitsuse ja administratsiooni suhtes kriitiline, eriti eelarve- ja rahastuspoliitika osas: kritiseerib kavatsust vähendada jaotamisi (rõhutab, et raha tuleb mitte vähendada, vaid kasvatada), ning nimelt pettumust valitsuse plaanide suhtes ümber jaotada raha erinevate alade vahel. Kõrge intensiivsusega kriitika: nõuab kindlaid, mõõdetavaid eesmärke ja bi-partisanale kokkulepet, mitte poliitilist tühikute täitmist.

Kõneleiestis rõhutab koostööd ja bipartisansust: soovib erakondadeülest kokkulepet hariduse, teaduse ja innovatsiooni küsimustes ning koostööd erasektori ja teadusasutustega. Tunnistab vajadust parema koostöö jaoks varasemate (nt eelnõude) edasiviimiseks ja laiemalt – koostöö erinevate huvigrupide kaasamiseks.

Riiklik/riigieeskirja alune tähelepanu: Eesti tasandil keskenduv, võrdlev rahvusvaheliste eeskujude ning Eesti olukorra parandamisele (PISA, rahastus, kõrgharidus). Konkreetseid regionaalseid keskuseid või piirkondlikke programmid ei tuuakse välja.

Majanduse kasv keskendub teadmistepõhisele infrastruktuurile: rõhutab investeeringuid haridusse ja teadusesse kui majanduskasvu algallikaid, rõhutab erasektori panuse olulisust (soov 2% SKPst) ning maksuerandeid ettevõtete teadus- ja arendusinvesteeringutele. Eelistab riigi ja erasektori koostööd ning ei toeta raha ümberjagamist ühest valdkonnast teise, kui see vähendab üldist teadus- ja haridustegevust.

Haridus kui sotsiaalne kuldstandard: rõhutab hariduse ja teadmiste võrdsust ning ligipääsetavust (mainitakse eestikeelse kõrghariduse varem toimunud tasuta kättesaadavust). Tähtsustab õpetajate palkade tähtsust ning teadmistepõhise ühiskonna loomist kui sotsiaalse arengu aluseks. <Not enough data>

2010-ndate lõpust kõneldes esile tõstetud reaalsed seadusealused vajadused: maksuerandid ettevõtete teadus- ja arendusinvesteeringute jaoks ning ettevõtete innovatsiooni toetamise mehhanismide seaduslik korraldus; rõhutab vajadust riigi 1% ja erasektori 2% SKP panusest ning üldist 3% teadus- ja arendustegevuse rahastust. Taotleb erakondadeülest konsensust ning eelnõude uuesti lauale võtmist vastuvõetava raamiga.