Päevakorra profiil: Rene Kokk
Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (567 SE) esimene lugemine
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on suurkiskjate (hundid, karud) arvukuse reguleerimisel, et kaitsta maapiirkondade elanike vara ja turvalisust. Seisukoht on tugevalt toetav eelnõule 567 SE, mis annaks jahitunnistust omavatele isikutele õiguse nuhtlusisendeid surmata. Seisukoht on peamiselt poliitika- ja tulemuspõhine, kritiseerides Keskkonnaameti ebaefektiivset tegevust populatsiooni ohjamisel.
17 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib head asjatundlikkust jahinduse ja suurkiskjate populatsiooni reguleerimise alal, tuues esile spetsiifilisi andmeid (nt optimaalne 25 hundipesakonda vs hinnanguline 39–40). Ta tunneb regulatiivseid nüansse (jahitunnistuse ja jahiloa erinevus) ning viitab isiklikule kogemusele Keskkonnaministrina aastatel 2019–2020. Samuti on ta teadlik seotud probleemidest nagu kormoranide tekitatud kalanduskahju ja karude mesitarude lõhkumine.
17 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on praktiline, tungiv ja maaelanike muresid rõhutav, kasutades nii emotsionaalseid apelle kui ka loogilisi argumente. Kõneleja kirjeldab elavalt kahjustusi (nt murtud lambad, koerad keti otsast ära viidud), et rõhutada ühiskonna turvatunde kadumist. Kasutatakse ka rahvapäraseid väljendeid (nt "karuteene") ning antakse selgeid juriidilisi selgitusi seadusemuudatuse sisu kohta.
17 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne on peetud seaduseelnõu esimesel lugemisel. Kõneleja viitab isiklikele kohtumistele ja kahjustuste vaatamisele kannatanud inimeste juures, mis viitab aktiivsele suhtlusele maapiirkondade ettevõtjatega.
17 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud Kliimaministeeriumi haldusalas oleva Keskkonnaameti suunas, keda peetakse ebaefektiivseks suurkiskjate arvukuse ohjamisel. Samuti kritiseeritakse eelnõu vastaseid, kes "ei suuda tegelikult päris täpselt mõista, millest jutt käib". Kõneleja hoiatab, et liigne regulatsioon ja küttimise takistamine viib jahimeeste seas omakohtuni.
17 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöö osas näidatakse üles avatust menetluse käigus esitatavatele ettepanekutele, eriti seoses teiste ulukite (nt hirved) tekitatud kahjude reguleerimisega. Kõneleja mainib Isamaa eelnõud, kuid tunnistab, et ei ole selle sisu veel võrrelnud.
17 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt maapiirkondade elanikel ja ettevõtjatel (lambakasvatajad, mesinikud), keda suurkiskjad majanduslikult kahjustavad. Mainitakse ka Eesti piiri Venemaaga kui loomapopulatsiooni dünaamikat mõjutavat tegurit, rõhutades, et Eesti ei pea olema riik, kus kasvatatakse kõiki Euroopa karusid.
17 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad ettevõtluse ja vara kaitsele maapiirkondades, rõhutades, et suurkiskjate tekitatud majanduslikku kahju (nt lammaste murdmine) ei korvata. Eesmärk on tagada, et Eestis oleks võimalik julgelt ettevõtlusega tegeleda ja et kahjud ei oleks vastuvõetamatud.
17 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne fookus on ühiskonna turvatunde tagamisel, mis on kannatanud suurkiskjate rünnakute tõttu koduõuedel (nt koerte murdmine). Rõhutatakse isiku ja tema lähedaste elu ja tervise otsese ohu vältimist ning õigust oma vara kaitsta.
17 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik prioriteet on Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (567 SE) algatamine ja toetamine. Eesmärk on lisada seadusesse säte, mis lubab jahitunnistust omaval isikul surmata nuhtlusisendi, kes kahjustab vara või ohustab otseselt elu ja tervist, ilma jahiloa olemasoluta.
17 Analüüsitud kõnesid