Päevakorra profiil: Ando Kiviberg
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) teine lugemine
2025-02-25
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja julgeolekukeskne, rõhutades vajadust kaitsta Eestit Vene Föderatsiooni hübriidsõja eest. Kõneleja toetab kindlameelselt agressorriikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmist, pidades seda Eesti tuleviku kindlustamise seisukohalt möödapääsmatuks. Kuigi ideaaliks peetakse valimisõigust ainult Eesti kodanikele, toetatakse praegust eelnõud kui vajalikku "poolt rehkendust", mis on parem kui mitte midagi.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riikliku julgeoleku, hübriidsõja ja põhiseaduslike kodakondsuse küsimuste osas. Eraldi pööratakse tähelepanu statistilisele täpsusele, küsides andmeid Eestis elavate ja teadlikult Vene kodakondsuse valinud isikute arvu kohta. Kasutatakse termineid nagu "hübriidsõda" ja "röövvallutajate riigid".
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kiireloomuline, otsustav ja emotsionaalselt laetud, eriti Vene Föderatsiooni tegevuse kirjeldamisel Ukrainas ("tapab, vägistab, laamendab"). Kasutatakse tugevat moraalset raamistikku ja metafoore ("pool rehkendust", "täisrehkendus") poliitilise kompromissi õigustamiseks. Toon on formaalne ja rõhutab meelekindlust.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu istungil põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel, esitades nii küsimusi kui ka põhjendatud seisukohti. Tegevusmuster hõlmab avalikku pöördumist ka interneti vahendusel ülekannet jälgivate inimeste poole.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Vene Föderatsioon, keda kirjeldatakse jõhkra agressori ja röövvallutajana, kes püüab Eestis varjatud mõju kasvatada. Kodumaiselt kritiseeritakse Sotsiaaldemokraate, kutsudes neid üles "põhjalikult endasse süüvima" ja leidma vaprust toetamaks Riigikogu valdava enamuse arvamust. Kriitika on suunatud poliitilisele otsustusvõimetusele, mitte isiklikule tasandile.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on pragmaatiline, tunnistades, et demokraatias tehakse otsuseid kokkulepete varal ja otsitakse suurimat ühisosa. Kuigi ideaalne lahendus puudub, aktsepteeritakse praegust eelnõud kui saavutatud kompromissi. Kutsutakse koalitsioonipartnereid (sotsiaaldemokraate) üles suuremale meelekindlusele ja ühinema Riigikogu enamusega.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul tasandil (Eesti Vabariigi põhiseaduse kaitsmine) ja rahvusvahelisel tasandil (Vene Föderatsiooni agressioon Ukrainas ja hübriidsõda vaba maailma vastu). Puuduvad viited konkreetsetele kohalikele või piirkondlikele projektidele või kogukondadele.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Käsitletav sotsiaalne küsimus on valimisõiguse piiramine kodakondsuse alusel, mis on tugevalt seotud riikliku julgeoleku kaalutlustega. Toetatakse otsust, mis vähendab agressorriikide kodanike võimalusi Eestis oma varjatud mõju kasvatada. Eelistatakse julgeolekut tsiviilvabaduste ees, kui tegemist on agressorriigi kodanikega.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE), mis puudutab agressorriikide kodanike valimisõiguse lõpetamist. Kõneleja on eelnõu tugev toetaja ja peab selle vastuvõtmist esmatähtsaks sammuks riigi kindlustamisel.
2 Analüüsitud kõnesid