Päevakorra profiil: Ando Kiviberg

Regionaal- ja põllumajandusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

2024-09-25

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kavandatavale ühistranspordireformile, mida peetakse ebakorrektseks ja potentsiaalselt kahjulikuks. Kriitika on suunatud reformi ebakorrektsele järjekorrale ja eesmärkide puudulikkusele, rõhutades, et sõitjate rahulolu peaks olema peamine eesmärk. Seisukoht on selgelt poliitikapõhine ja esitatud Eesti 200 nimel, hoiatades, et praeguse mudeliga võib "pesuveega lennata rentslisse ka titt".

3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust ühistranspordi korraldamise alal, tuginedes isiklikule kogemusele Viljandi linnapeana Viljandimaa Ühistranspordikeskuse rajamisel. Ta kasutab tehnilisi termineid (nt "nõudepõhine ühistransport", "mobiilside positsioneerimise uuring") ja analüüsib süsteemi kulutõhusust ning piirkondlike keskuste toimimist. Eksperthinnang rõhutab vajadust analüüsida tarbijate tegelikke vajadusi, mitte ainult olemasoleva võrgu kasutust.

3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline ja kriitiline, väljendades samas lootust lahenduste leidmisele. Kasutatakse loogilisi argumente, vastandades Tallinna halba kogemust hästi toimivate regionaalsete süsteemidega. Kõneleja kasutab kujundlikku keelt (nt "nagu jakuudid Leena jõe kaldal") ja isiklikku kogemust argumentide toetamiseks, säilitades samas ametliku ja struktureeritud tooni.

3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmeid pole piisavalt.

3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud reformi kavandajatele ja eestvedajatele, keda süüdistatakse selles, et nad püüavad rakendada välismaist või Tallinna kogemusel põhinevat mudelit, ignoreerides olemasolevat toimivat regionaalset süsteemi. Vastuseis on poliitikapõhine ja protseduuriline, süüdistades reformijaid selles, et nad ei ole sõnastanud sõitjate rahulolu selge eesmärgina. Kõneleja väljendab "tulist kahtlust" reformi õnnestumises.

3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kuigi kõneleja on reformi suhtes kriitiline, väljendab ta soovi koostööks ja probleemide ühiseks lahendamiseks ("Ma väga loodan, et meil õnnestub need koos lahendada"). Ta rõhutab varasema edukalt toimiva koostöö kogemust riigi ja kohalike omavalitsuste vahel Viljandimaa Ühistranspordikeskuse loomisel. Lõpetuseks väljendatakse lootust ja toetust ("Jõudu! Ja küll me saame koos hakkama.").

3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt regionaalne, kaitstes Tallinna ja Harjumaa väliseid, hästi toimivaid kohalikke ühistranspordivõrgustikke. Eraldi rõhutatakse Viljandi kogemust ja hoiatatakse, et reformiga kaasnev rahaline koormus langeb valdadele, kellel puudub selleks raha. Kõneleja vastandab regionaalsete keskuste vajadusi ja Tallinna-keskset reformiplaani.

3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad kuluefektiivsusele ja fiskaaldistsipliinile, rõhutades, et olemasolev süsteem oli kulutõhus. Kõneleja hoiatab, et reform võib viia olukorrani, kus omavalitsustel puudub raha uute kohustustega (vallasisesed liinid) kaasatulemiseks. Eesmärk on vältida rahastamata kohustuste ülekandmist kohalikule tasandile.

3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on avaliku teenuse kvaliteet ja ligipääsetavus. Kõneleja rõhutab tungivalt, et sõitjate rahulolu peab olema ühistranspordi korraldamisel peamine eesmärk, kuna see tagab ka teiste eesmärkide (kasutajate arvu kasv, ligipääsetavus) täitumise. Ta nõuab, et reformi kavandamisel arvestataks kohalike inimeste tegelikke sõiduvajadusi.

3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi algatatud ühistranspordireformi vastustamisel ja selle protseduurilise külje muutmisel. Prioriteediks on nõue viia enne lahenduste kavandamist läbi põhjalik sõiduvajaduste analüüs, sealhulgas mobiilside positsioneerimise uuring. Kõneleja on reformi vastane, kes nõuab selle teostamise järjekorra muutmist.

3 Analüüsitud kõnesid