Päevakorra profiil: Signe Kivi
Keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (397 SE) esimene lugemine
2024-05-14
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kivi toetab tugevat riigikeele positsiooni avalikus ruumis ja teenindussektoris, märkides, et olukord on "nukker" ning ühiskond peab olema keelenõuetes nõudlikum. Ta rõhutab ka võõrkeelte õppimise tähtsust, et vältida Eesti provintsistumist. Ehkki ta hääletas Isamaa eelnõu tagasilükkamise vastu, toetab ta laiemat analüüsi (VTK) ja loodab, et tulevane seadusandlus annab suurema rolli järelevalvele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kivi näitab asjatundlikkust keelepoliitika ja seadusloome ajaloo osas, tuues välja varasemate Riigikogu koosseisude sarnaste eelnõude arvu ja ministeeriumi korduva seisukoha laiema analüüsi vajadusest. Ta edastab täpselt ministeeriumi seisukohti ja statistilisi andmeid, näiteks 80 000 eesti keelt mitteoskavat inimest tööhõives. Ta rõhutab järelevalve rolli olulisust tulevases seadusandluses, pidades seda väga tähtsaks.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Tema stiil on ametlik ja informatiivne, kuna ta tutvustab komisjoni protokolli, kuid sisaldab ka isiklikke ja veenvaid elemente, näiteks isiklik näide vene keeles rääkimise "taagast". Ta kasutab murelikku tooni, kirjeldades avaliku ruumi keeleolukorda kui "nukrat", ja kasutab loogilist apelli, hoiatades provintsistumise ohu eest. Kivi rõhutab vajadust ühiskondliku kokkuleppe järele keeleõppe vastutuse osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kivi tegutseb kultuurikomisjoni esindajana Riigikogu täiskogul, tutvustades komisjoni istungi protokolli ja otsuseid. Ta osales 29. aprilli kultuurikomisjoni istungil ja oli määratud juhtivkomisjoni esindajaks eelnõu arutelul. Tema tegevusmuster näitab aktiivset osalemist komisjoni töös ja valmisolekut esindada seda täiskogu ees.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kivi kritiseerib kaudselt varasemaid valitsusi ja ministeeriume, märkides, et keeleprobleemid ei ole lahenenud, mistõttu on sarnaseid eelnõusid korduvalt esitatud. Ta kritiseerib ka Eesti ühiskonda tervikuna, leides, et see peaks olema keelekasutuse osas nõudlikum. Ta rõhutab, et paralleelühiskonna pakkumine (nt hariduses) on probleem, mida tuleks vältida.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kivi tegutseb komisjoni esindajana, edastades enamuse seisukohti, ehkki tema isiklik hääletus (eelnõu tagasilükkamise vastu) erines enamuse otsusest. Ta näitab valmisolekut protseduuriliseks koostööks, võttes vastu juhtivkomisjoni esindaja rolli. Ta toob esile koostöö ettevõtjatega, kes on ise hakanud keeleõppeprogramme käivitama.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendutakse riiklikule keelepoliitikale ja Eesti positsioonile Euroopas, rõhutades võõrkeelte õppimise olulisust, et mitte provintsistuda. Aruteludes toodi võrdluseks näiteid teistest väikeriikidest, nagu Island ja Iirimaa. Puudub spetsiifiline kohalik või piirkondlik fookus Eestis.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kivi puudutab keeleoskuse probleeme teenindussektoris ja tööhõives, märkides, et 20 000 inimest töötab sektorites, kus keelenõuded on kehtestatud, kuid eesti keelt ei kasutata. Ta tunnustab ettevõtjaid, kes võtavad ise vastutust ja käivitavad siseseid keeleõppeprogramme. Tema seisukoht viitab toetusele ettevõtete vastutuse suurendamisele keeleõppe tagamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on keeleõpe ja integratsioon, rõhutades, et iga riiki saabunud inimene peab hakkama vastutama oma keeleõppe eest. Ta kritiseerib paralleelühiskonna loomist ja rõhutab, et ühiskond peab olema nõudlikum keelekasutuse osas. Ta märgib, et ukrainlased on teiste rahvusgruppidega võrreldes küllalt tublid riigikeele õppijad.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskne prioriteet on keeleseaduse muutmise eelnõu (397 SE) menetlemine ja sellega seotud laiem keelepoliitika väljatöötamiskavatsus (VTK). Ta toetab seadusandlikke meetmeid, mis suurendaksid järelevalvet keelenõuete täitmise üle. Kivi on teadlik varasemate sarnaste eelnõude (neli XIV koosseisus, viis XV koosseisus) ajaloost.
2 Analüüsitud kõnesid