Päevakorrapunktide kaupa: Meelis Kiili

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi rahvusvahelistest rahuvalveoperatsioonidest, viidates ÜRO resolutsioonidele (425 ja 426), UNIFIL-i tegevuspiirkonnale (Litani jõgi ja Sinine joon) ning osalevate riikide koosseisule. Ekspertiis on toetatud Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe Peastaabi ametnike poolt antud julgeolekuolukorra ülevaadetega.

Kõneleja demonstreerib teadmisi riigikaitsest, rahvusvahelistest konventsioonidest ja sõjalisest strateegiast. Ekspertiisi kinnitab arutelu maamiinide rolli üle tõkestamisel ja viide Sun Zi sõjakunstile. Ta selgitab tehniliselt, et konventsioonist väljumine annab vaid võimaluse, mitte kohustuse, relvi kasutusele võtta.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid nagu "vastase kavatsus, võimed ja võimalused". Ta analüüsib seaduse mõju Kaitseväe korrakaitselistele ja sõjalistele meetmetele ning viitab varasematele seadusandlikele probleemidele seoses laevastike ühendamisega.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust merejulgeoleku, rahvusvahelise mereõiguse (UNCLOS artikkel 19) ja seadusandliku menetluse vallas. Ta refereerib täpselt ekspertide (nt dr Heiki Lindpere) seisukohti mandrilava seaduse puudumise ja veealuse taristu õigusliku kaitse vajaduse kohta. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu mandrilava, territoriaalmeri ja normitehnilised täpsustused.

Kõnelejad demonstreerivad teadmisi riigikaitse seadusandluse ja halduskorralduse valdkonnas, küsides täpsustusi õigusaktide liigi (ministri vs. valitsuse määrus) ja reservväelaste koosseisu kohta. Eriti Speaker B näitab asjatundlikkust Kaitseväe juhtimisstruktuuride tsiviilistumise ja selle pikaajaliste tagajärgede osas. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "reservväelased" ja "võtmefunktsioonid".

Kõneleja näitab autoriteeti riigikaitse ja seadusandliku menetluse vallas, refereerides Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi juhtide seisukohti. Ta on kursis eelnõu (565 SE) sisulise vajalikkusega julgeoleku tagamisel ning oskab täpselt kirjeldada komisjoni menetluslikke samme. Ekspertiis põhineb ametlike dokumentide ja komisjoni arutelude edastamisel.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust riigikaitse ja rahvusvaheliste rahuvalveoperatsioonide valdkonnas, täpsustades Eesti panuse ulatust (kuni kolm kaitseväelast). Eriti tugev on tema teadlikkus Riigikogu menetlusreeglitest, viidates konkreetsetele seaduse paragrahvidele (§ 109) ja komisjoni tööprotsessidele. Ta esitab autoriteetselt ülevaate eelnõu menetluskäigust ja ajakavast.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust rahvusvaheliste rahuvalveoperatsioonide, eriti UNIFIL-i ajaloo, mandaadi ja tegevuspiirkonna osas. Kasutatakse konkreetseid andmeid, nagu ÜRO resolutsioonide numbrid (425 ja 426), operatsiooni asukoht (Sinine joon) ja osalevate riikide statistika. Asjatundlikkust kinnitab ka viide isiklikule osalemisele samal operatsioonil aastatel 1996–1997.

Ekspertiis on selgelt riigikaitse ja rahvusvahelise julgeoleku valdkonnas, eriti mis puudutab liitlaste kohaloleku strateegiaid. Kõneleja demonstreerib teadmisi regionaalsetest erinevustest, tuues võrdluseks välja Poola, Leedu ja Soome lähenemise liitlaste perede ja majandusse integreerimise osas.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust riigikaitse seadusandluse ja organisatsioonijuhtimise valdkonnas, olles eelnõu juhtiv menetleja. Ta käsitleb metoodiliselt Kaitseliidu rahastamise ja kollegiaalsete organite rolli põhimõttelisi küsimusi, kasutades tehnilist terminit "mehitame varustust" vastandina "varustame inimesi". Ekspertiis laieneb ka arusaamale, et juhtimisprobleemid lahenevad vaid sotsiaalselt küpsete ja kompetentsete tippjuhtide kaudu.

Ekspertiis ilmneb Riigikogu menetlusreeglite tundmises, eriti seoses eelnõude algatamise ja muudatusettepanekute menetlemisega erinevates komisjonides. Kõneleja kasutab spetsiifilist parlamenditerminoloogiat ("menetlev komisjon," "riigikaitsekomisjon") ja keskendub õiguslikule korrektsusele.

Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust riigikaitse seadusandluse ja menetlusprotseduuride osas, tuues esile Kaitseliidu seaduse ning Relvaseaduse spetsiifilisi muudatusi. Ta rõhutab juriidilise ja normitehnilise sõnastuse täpsust, kaasates mitme ministeeriumi (Kaitse-, Sise-, Justiitsministeerium) eksperte. Ekspertiis on ilmne ka detailides, mis puudutavad seaduseelnõu tehnilist praaki ja keelelisi küsitavusi.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust riigikaitse ja strateegilise planeerimise valdkonnas, kasutades spetsiifilist terminoloogiat (nt "lai käsitlus", "kuus sammast", "julgeolekustrateegia"). Ekspertiisi rõhutatakse viitega Sun Tzu-le, et illustreerida strateegia ülimuslikkust taktika ees.

Kõneleja demonstreerib teadmisi energeetikast, mainides turusüsteemide ja ühenduste efektiivsust. Eriti tugev on fookus kriitilise taristu julgeoleku aspektidel ja idanaabri agressiivsusest tulenevate ründeohtude analüüsil. Ekspertiis keskendub energia ja riigikaitse ristumiskohale.

Kõneleja demonstreerib teadmisi hariduskorraldusest, eristades põhiharidust ja algkoole ning viidates spetsiifilistele riiklikele toetusmeetmetele. Erialane fookus on meetmete rakendamise detailidel ja kohalike omavalitsuste vastutuse piiridel.

Kõneleja näitab üles teadmisi julgeolekustruktuuridest, kasutades spetsiifilist ohudefinitsiooni terminoloogiat ("vastase kavatsus, tema võimed ja meie pakutavad võimalused"). Samuti on tal teadmised rahvusvahelistest majandusblokkidest (BRIC-formaat) ja sanktsioonide rakendamise praktilistest väljakutsetest, rõhutades Venemaa võimet sanktsioonidest kõrvale hiilida.