Täiskogu istungite kaupa: Liina Kersna

Kõneleja toetab haridusvaldkonna eelarve kasvu, pidades seda oluliseks. Samas kritiseerib ta tugevalt Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvemenetluse läbipaistmatust ja vastuolulisust eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamisel, keskendudes valitsuse tegevuse tulemuslikkusele ja loogikale.

Poliitiline positsioon on tugevalt vastu koolilõuna toetuse alammäära tõstmisele, rõhutades, et see on prioriteetide küsimus. Ta rõhutab, et 30 miljonit eurot tuleks suunata õpetajate palkade tõstmisse (eesmärgiga vähemalt 10% kasv), mis on kvaliteetse hariduse tagamisel olulisem. Tema lähenemine on poliitikapõhine, keskendudes valitsuse eelarvelistele prioriteetidele ja hariduse kvaliteedi tagamisele õpetajate palga kaudu. Ta kaitseb valitsuse seisukohta, et seaduse muutmine ei ole toetuse suurendamiseks sobilik viis.

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud hariduspoliitika reformimisele, eriti 1. klassi selekteerimise lõpetamisele teaduslikule tõestusele tuginedes. Samuti rõhutatakse vajadust muuta seadust, mis reguleerib gümnaasiumikatseid, et lahendada koolide eelistuste järjekorra küsimusest tekkinud protseduuriline segadus. Kõneleja raamib oma seisukohad väärtuspõhiselt, viidates Eesti ühiskonna alustele – vabadusele ja vastutusele.

Kõneleja esindab Reformierakonna fraktsiooni, väljendades tugevat vastuseisu Keskerakonna ettepanekule Riigikogu töökorralduse osas, rõhutades vajadust tööd teha. Ta tegutseb ka Kultuurikomisjoni eestkõnelejana, juhtides rahvusringhäälingu nõukogu asjatundjate valimise protsessi, mis on selgelt poliitika- ja protseduuripõhine lähenemine. Tema seisukohad on suunatud Riigikogu töö efektiivsuse tagamisele ja kultuurivaldkonna asjatundliku juhtimise kindlustamisele.

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud haridussüsteemi stabiilsuse tagamisele ja õpetajate toetamisele, eriti kvalifikatsioonita alustavate õpetajate hoidmisele süsteemis. Kõneleja toetab jõuliselt kvalifikatsioonita alustavate õpetajate lepingute pikendamist ja nendele mentorluse ning enesearendamise aja (25% tööajast) tagamist. Seisukohad on eelkõige poliitika- ja lahendustepõhised, rõhutades vajadust vältida haridussüsteemi kokkukukkumist.

Poliitiline fookus on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) korralduse seadusandluse tugeval toetamisel. Seisukoht on tugevalt poliitikapõhine, rõhutades, et selge rahastamise ja vastutuse struktuur on vajalik ühiskonna rikastumiseks ja majanduse targemaks muutmiseks. Kõneleja soovitab Reformierakonna fraktsiooni nimel eelnõu kindlasti toetada.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt tehisintellekti (TI) turvalisele rakendamisele ja riiklikule kontrollile tundlike andmete töötlemisel. Kõneleja toetab selgelt doktoriõppekohtade arvu suurendamist TI valdkondades 300-lt 500-le, sidudes tehnoloogia arengu hariduspoliitikaga. Käsitlus on tulevikku suunatud ja poliitikapõhine, rõhutades institutsioonidevahelist koostööd ja riikliku võimekuse kasvatamist.

Poliitik keskendub tugevalt hariduspoliitikale, eriti tehisaru ajastuga kohanemisele ja kõrghariduse omandamise suurendamisele (eesmärk 45%). Ta toetab jõuliselt strateegilisi investeeringuid inimkapitali ja tehnoloogiasse (TI-Hüpe, doktoriõpe), põhjendades seda pikaajalise majandusliku ja sotsiaalse kasuga. Väljendatakse muret korduva õppimise tasuliseks muutumise mõju pärast täiskasvanuharidusele. Stants on peamiselt poliitikapõhine ja tulevikku suunatud.

Kõige olulisem teema on Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu uute asjatundjatest liikmete määramine, mida käsitletakse protseduuriliselt ja seadusandlusest lähtuvalt. Kõneleja toetab tugevalt Kultuurikomisjoni valikut nimetada nõukogusse Paavo Nõgene ja Raul Rebane nende tunnustatud ekspertsuse tõttu. Samuti rõhutatakse tungivalt vajadust parandada nõukogu soolist tasakaalu, kutsudes fraktsioone üles oma esindajaid vahetama. Poliitiline raamistik on pigem poliisipõhine, keskendudes seaduse täitmisele ja juhtimise kvaliteedile.

Kõneleja keskendub tugevalt Eesti keele ja kultuuri elujõulisuse tagamisele, pidades seda põhiseaduslikuks kohustuseks. Ta toetab jõuliselt Rahvusooper Estonia juurdeehitust, nimetades seda riiklikult tähtsaks kultuuriobjektiks. Lisaks seab ta kahtluse alla keelepoliitika horisontaalse juhtimise ja pakub efektiivsuse huvides välja selle tsentraliseerimise Haridus- ja Teadusministeeriumi alla. Tema poliitiline raamistik on peamiselt väärtuspõhine (kohustus kanda hoolt) ja poliitikapõhine (juhtimisstruktuurid).

Poliitiline fookus on eesti keele arendamisel tehisaru kontekstis, rõhutades sellekohast põhiseadusest tulenevat kohustust. Poliitik toetab tugevalt plaani eesti keele korpuse kahekordistamiseks ja 15 miljardi sõnani viimiseks, nõudes samas konkreetseid tegevusi ja vastutust. Tema lähenemine on tugevalt poliitika elluviimisele ja väärtustele (põhiseaduslik kohustus) orienteeritud.

Poliitiline fookus on suunatud valitsuse majanduseesmärkide täitmise hindamisele, rõhutades vajadust kõrgema lisandväärtusega majanduse järele. Seisukoht on mõõdukalt kriitiline, kuna praegune doktorikraadide kaitsmise tase Eestis ei vasta seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikule tasemele. Kadreering on selgelt tulemus- ja poliitikapõhine, sidudes majanduskasvu hariduse ja teadusega.

Poliitiline fookus on teaduse ja kõrghariduse rahastamise reformil (TAIKS). Kõneleja toetab mõõdukalt rahastusallikate paremat sidumist, rõhutades samas tugevalt ülikoolide finantsautonoomia olulisust kui väärtust, mille eest tuleb seista. Seisukohad on peamiselt poliitikapõhised, keskendudes süsteemi sidususe ja efektiivsuse parandamisele.

Poliitiline fookus on sotsiaalteenuste, eriti noorte vaimse tervise toe rakendamisel ja efektiivsusel. Kõneleja väljendab tugevat kriitikat Ministeeriumi tegevuse suhtes, heites ette ebapiisavat teavitustööd ja teenuse kvaliteedi võimalikku langust. Tema seisukoht on tugevalt poliitika tulemuslikkusele orienteeritud, nõudes vastavust professionaalsetele standarditele.

Poliitiline fookus on täiskasvanuhariduse seaduse muutmise eelnõul, millega kehtestatakse mikrokvalifikatsiooni mõiste seaduse tasandil. Kõneleja toetab eelnõu tugevalt, rõhutades vajadust viia seadusandlus vastavusse ülikoolide poolt juba pakutava praktikaga (176 mikrokraadi). Lähenemine on poliitikapõhine ja keskendub seadusloome kvaliteedile ning protseduurilisele korrektsusele.

Poliitiline positsioon on tugevalt toetav õppimiskohustuse ea tõstmise suhtes 18. eluaastani, rõhutades sellega kaasnevaid sisulisi hariduslikke muudatusi. Seisukoht on poliitikapõhine, keskendudes õpiteede paindlikkusele ja individuaalsusele. Olulise murena tuuakse esile vajadus tagada alates 2026. aastast piisav lisarahastus õpetajate palkade tõstmiseks ja karjäärimudeli rakendamiseks.

Poliitiline seisukoht on tugevalt toetav mikrokvalifikatsioonide ja mikrokraadide seadustamise osas, mida peetakse pikalt ettevalmistatud ja vajalikuks reformiks. Seisukoht on poliitikapõhine, rõhutades seadusliku vormi loomist ja isiklikku panust eelnõu algatamisse ajal, mil kõneleja oli minister. Eelnõu esitlemist saadab optimism seoses selle lõpliku jõudmisega Riigikogu ette.

Fookus on õigussüsteemi kvaliteedikontrollil ja õigushariduse standarditel, mida käsitletakse süsteemse probleemina seoses kohtunikueksami madala läbivusega. Kõneleja esitab modereeritud, poliitikapõhise küsimuse, et selgitada, kas madal tulemus räägib kehvast haridusest või liiga kõrgest lati seadmisest.

Kõneleja peamine poliitiline seisukoht on tugev toetus teadus- ja arendustegevuse (T&A) investeeringutele, mida ta peab majanduse arengu seisukohalt oluliseks. Ta kritiseerib valitsuse kavatsust T&A rahastust negatiivse lisaeelarve tõttu vähendada. Seisukoht on suunatud poliitika tulemuslikkusele, rõhutades vajadust investeerida isegi laenuraha abil, et vältida kärpeid.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt ennetavale sotsiaalpoliitikale, rõhutades, et see on majanduslikult efektiivsem kui tagajärgedega tegelemine. Kõneleja toetab vanemlusprogrammide eelarve kasvu ja soovib teada nende sihtrühma laiendamise ulatust. Fookus on poliitika tulemuslikkusel ja ressursside strateegilisel kasutamisel.

Poliitiline seisukoht on tugev toetus haridusseaduste muutmise eelnõule, mille eesmärk on vabastada õppekohad neilt Ukraina lastelt, kes on Eestist lahkunud. Seisukoht on selgelt poliitikapõhine, rõhutades seaduseelnõu olulisust ja headust Eesti haridussüsteemi efektiivsuse tagamisel. Kõneleja rõhutab vajadust luua seaduslik alus õpilaste nimekirjadest kustutamiseks, et Eesti lapsed saaksid vabanenud kohti kasutada.

Toetab tugevalt teaduspõhiseid haridusreforme, nagu koolipäeva alguse edasilükkamine ja liikumise integreerimine õppetöösse, rõhutades nende positiivset mõju õppimistulemustele ja vaimsele tervisele. Poliitiline fookus on suunatud tulevikule ja ettevaatlikule, konsensuslikule reformitempole, eelistades põhimõtet "kümme korda mõõda ja üks kord lõika". Tõstatab kriitilise küsimuse riikliku investeeringu puudumise kohta suitsiidiennetusse võrreldes teiste ennetusprogrammidega.

Keskne teema on haridusreformide elluviimine, mida on käimas korraga mitu (koolivõrk, kutseharidus, eestikeelne haridus). Toetatakse reformide vajalikkust, kuid kritiseeritakse teravalt nende sissejuhatust ja juhtimist, tuues näiteks õpetajate streigi, mis lõi mõra riigi usaldusväärsusesse. Rõhutatakse vajadust stabiilse valitsemise ja hästi läbimõeldud reformide järele, seades fookusesse protseduurilise ja tulemuspõhise lähenemise.

Kõneleja keskendub teadus- ja arendustegevuse (T&A) teemale, tunnistades selle tugevat seost majanduse ja innovatsiooniga. Ta esitab modereeritud suunaga küsimuse, rõhutades sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna arengu rolli T&A poliitikas. See viitab soovile laiendada poliitilist fookust puhtalt majanduslikelt eesmärkidelt laiemale ühiskondlikule arengule.

Poliitiline fookus on haridusrahastuse süsteemi parandamisel. Kõneleja toetab tugevalt seadusemuudatust, mis seoks õpilaste pearaha otse kooliga, mitte koolipidajaga, eesmärgiga tõsta õpetajate palgataset. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes õpetajate paremale kompenseerimisele.