Kuude kaupa: Liina Kersna

Kokku kuid: 15

Täielikult profileeritud: 15

10.2025

1 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) vastu, süüdistades neid vastuolulises ja segadust tekitavas eelarvemenetluses. Vastuseis on protseduuriline ja poliitikapõhine, keskendudes ebaefektiivsele rahajagamisele ja läbipaistmatusele.
09.2025

19 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud Keskerakonna ja EKRE suunas, heites neile ette, et nende valitsuse ajal ei tõstetud õpetajate palka üldse. Ta on skeptiline koolilõuna toetuse tõstmise eelnõu suhtes, kaheldes selle mõjus (nt toidu prügikasti mineku vältimises) ja kritiseerides selle suurt kulu (30 miljonit eurot) prioriteetide kontekstis.
06.2025

8 Sõnavõtud

Otsene vastasseis puudub, kuid kõneleja viitab varasematele kriitilistele seisukohtadele (nt ülikoolide kriitika TAI seaduse eelmise variandi suhtes Tõnis Lukase ametiajal). Kriitika on suunatud pigem poliitiliste lünkade või puudujääkide parandamisele, näiteks ebapiisav tugi kvalifikatsioonita õpetajatele. Vastandumine on pigem protseduuriline ja lahendusi otsiv, mitte isiklik.
05.2025

16 Sõnavõtud

Otsest poliitilist vastasseisu ei esine, kuid kõneleja kritiseerib kaudselt kõiki parlamendifraktsioone soolise tasakaalu puudumise eest ERR-i nõukogus. Kriitika on suunatud kollektiivsele valikule, mitte poliitilisele sisule, ning kõneleja kutsub üles fraktsioone ise oma valikuid muutma.
04.2025

4 Sõnavõtud

Otsest vastandumist isikutele või erakondadele ei esine. Kriitika on suunatud pigem valitsemise struktuurile (küsimus keelepoliitika hajutatud juhtimise efektiivsuse kohta kuue ministeeriumi vahel). Samuti kritiseerib ta kaudselt neid, kes takistavad Estonia juurdeehitust, rõhutades, et haldusotsused tehakse Eestis, mitte UNESCO-s.
03.2025

1 Sõnavõtud

Puudub otsene vastuseis või kriitika, küsimus on suunatud valitsusele (peaministrile) eesmärgiga saada teada, mida riik plaanib veel teha majanduseesmärkide saavutamiseks. Kriitika asemel otsitakse lahendusi ja täiendavaid meetmeid.
02.2025

3 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud ministeeriumi tegevuse tulemuslikkusele teavitustöö osas, viidates, et nad ei ole piisavalt pingutanud, et info jõuaks õpilasteni. Poliitik lükkab konkreetselt ümber kolleeg Jaak Valge väite, rõhutades, et Eesti ettevõtted panustavad teadus- ja arendustegevusse rekordiliselt. Kriitika on poliitikapõhine ja faktiline.
01.2025

1 Sõnavõtud

Peamine kritiseeritav rühm on Keskerakond, kellele heidetakse ette tööst keeldumist Riigikogu suures saalis neljapäeval. Kriitika on protseduuriline ja väljendub avalikus imestuses vastaspartei tegevuse üle.
12.2024

2 Sõnavõtud

Otsene poliitiline vastasseis puudub, kuid kõneleja lükkab tagasi Kaubandus-Tööstuskoja ja Koolitusfirmade Liidu ettepaneku vähendada oluliselt mikrokvalifikatsiooni kvaliteedihindamise riigilõivu. Ta kaitseb Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohta, et riigilõiv peab katma agentuurikulud, vältimaks maksumaksja lisakulu.
09.2024

1 Sõnavõtud

Otsest vastuseisu ega kriitikat ei väljendata ühegi poliitilise rühmituse või isiku suhtes. Kõneleja märgib neutraalselt ära ühe komisjoni liikme (Helle-Moonika Helme) puudumise, kuid see ei ole kriitika.
06.2024

1 Sõnavõtud

Puudub otsene vastuseis poliitilistele oponentidele; kriitika on suunatud süsteemsele probleemile õigushariduse ja kohtunike kvalifitseerimise protsessis. Kõneleja püüab mõista probleemi juurpõhjuseid, mitte rünnata isikuid või poliitilisi vastaseid.
05.2024

3 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsuse fiskaalpoliitika vastu, eriti seoses negatiivse lisaeelarvega, mis võib viia teadus- ja arendusrahastuse vähendamiseni. Kõneleja vastandub sellele otsusele, pakkudes alternatiivina laenuraha investeerimist T&A-sse. Kriitika on sisuline ja poliitika-põhine, mitte isiklik.
04.2024

3 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud EKRE fraktsiooni vastu, keda süüdistatakse massilises ja eesmärgipärases obstruktsioonis 200 muudatusettepaneku kaudu. Kõneleja väidab, et muudatusettepanekud olid tehtud Riigikogu töö takistamise eesmärgil, kuigi EKRE saadikud toetasid eelnõu sisu. Kriitika on seega suunatud menetluslikele taktikatele.
03.2024

8 Sõnavõtud

Otsene vastasseis puudub, kuid kritiseerib teravalt õpetajate streigi ärahoidmata jätmist, mis lõi mõra riigi usaldusväärsusesse. Isamaa algatatud eelnõud käsitletakse neutraalselt ja protseduuriliselt, märkides, et selle teemad on juba haridusleppe läbirääkimistes sees. Kriitika on suunatud protseduurilistele ja valitsuse tegevusega seotud vigadele.
01.2024

2 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud hariduse rahastamise seadusandlusele ja kohalikele omavalitsustele, kes jagavad pearaha ümber koolide vahel, takistades seeläbi õpetajate palgatõusu edukamates koolides. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik.