Täiskogu istungite kaupa: Yoko Alender

Retooriline stiil on formaalne, neutraalne ja protseduuriline, omane komisjoni ettekandjale. Kõneleja keskendub faktide ja arutelude sisu edastamisele, kasutades loogilisi apelle ja viidates konkreetsetele küsimustele ja ministri kinnitustele. Toon on objektiivne ja informatiivne, vältides emotsionaalseid hinnanguid.

Kõneleja retooriline stiil on formaalne, informatiivne ja protseduuriline, olles tüüpiline juhtivkomisjoni aruandele täiskogule. Esitlus tugineb loogilistele argumentidele ja faktipõhistele selgitustele, eriti süsteemi toimimise, majandusliku kasumlikkuse ja seadusemuudatuste eesmärkide osas. Emotsionaalsed apellid puuduvad, rõhk on struktureeritud teabe edastamisel.

Kõnestiil on äärmiselt formaalne ja lakooniline, piirdudes fraktsiooni ametliku seisukoha teatamisega. Pöördutakse viisakalt juhataja poole ("austatud juhataja"). Tegemist on puhtalt deklaratiivse keelekasutusega, kus puuduvad nii emotsionaalsed apellatsioonid kui ka sisulised põhjendused.

Stiil on analüütiline ja faktipõhine, kasutades statistikat (nt 63% sorteerijaid) müütide kummutamiseks ja reformi vajalikkuse põhjendamiseks. Toon on üldiselt asjalik ja optimistlik reformi edukuse suhtes, rõhutades samas süsteemi puudujääke (nt prügilate põlemine ja ebaselged juhised). Apellatsioonid on suunatud nii rahalisele motiveerimisele kui ka sisulisele keskkonnakasule.

Retooriline stiil on ametlik, protseduuriline ja mõõdetud, keskendudes loogilisele aruandlusele komisjoni töö ja ajakava kohta. Toon on optimistlik ja tunnustav, rõhutades koostöö ja hea tahte positiivset tulemust spetsiifiliste probleemide lahendamisel. Kasutatakse otsekoheseid ja tehnilisi termineid.

Stiil on ametlik ja protseduuriline komisjoni ettekannete ajal, kus loetletakse menetluse kuupäevi ja otsuseid. Debati käigus muutub stiil argumenteerituks ja analüütiliseks, toetudes faktidele ja uuringutele. Kasutab vastaste suunal teravat ideoloogilist kriitikat, süüdistades neid "vee segamises," kuid lisab ka kerget huumorit (valju teleri vaatamise näide).

Kõnestiil on formaalne, analüütiline ja kaitsev, keskendudes selguse ja kindluse loomisele poliitikavaldkondades. Kasutatakse loogilisi argumente ja andmeid (protsendid, rahalised näitajad) vastuväidete kummutamiseks. Kuigi stiil on valdavalt asjalik, kasutatakse kriitika suunas ka teravamaid väljendeid, nimetades teatud vastaspoolt levitatud väiteid "päris absurdseteks ütlusteks".

Stiil on formaalne ja lugupidav, sisaldades nii tehnilist argumentatsiooni (nt mõjude hindamise teekond) kui ka väärtuspõhiseid apelle (loodus kui tippväärtus). Üks esineja on lühike ja keskendub koostööle, teine on detailsem ja kasutab teravat moraalset hukkamõistu, taunides paralleelide tõmbamist 1940. aastatega Riigikogu saalis.

Retooriline stiil on enesekindel, optimistlik ja andmepõhine, rõhutades saavutuste positiivsust ("ülipositiivne"). Kõneleja alustab vastaste valeväidete ümberlükkamisega, kuid jätkab seejärel loogiliste argumentide ja konkreetsete kulude (nt 13 eurot aastas) esitamisega. Toon on formaalne ja keskendub pigem faktidele kui emotsionaalsetele apellidele.

Retooriline stiil on analüütiline ja veenev, keskendudes loogilistele argumentidele ja kulude-kasu võrdlusele. Toon on formaalne, kuid sisaldab teravat kriitikat vastaste suunas, nimetades Isamaa tegevust "väga märgiline". Kõneleja rõhutab riiklikku tähtsust ja tänab protsessi panustajaid, alustades kõnet palvega rääkida ilma vahelehõigeteta.

Stiil on ametlik (komisjoni ettekande tõttu), kuid väga positiivne ja isiklikult rahulolev, kirjeldades meeleolu komisjonis kui "väga positiivset, et mitte öelda ülevat". Kõneleja kasutab lühikest isiklikku meenutust oma 12-aastasest unistusest, et lisada protseduurilisele ettekandele emotsionaalset kaalu ja rõhutada saavutuse olulisust.

Retooriline stiil on tasakaalukas, ambitsioonikas ja optimistlik, rõhutades teadmispõhisust ja pikka vaadet. Kasutatakse kujundlikke väljendeid ja vanarahvatarkust ("Ära sülita vanasse kaevu") ning viidatakse ajaloolistele sündmustele (energiakriis, Venemaa agressioonisõda). Lõpetuseks kasutatakse filosoofilist tsitaati (Karl Popper) optimismi kohustusest.

Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav, alustades ministri tänamisega ettekande ja hea töö eest. Toon on asjalik ja küsimused on suunatud konkreetsete sihtide ja ministeeriumi tegevuse väljaselgitamisele. Kasutatakse loogilisi argumente, rõhutades fakti, et puhas energia on uue tööstuse alus.

Retooriline stiil on analüütiline, optimistlik ja kohati tungiv, toetudes tugevalt andmetele ja majanduslikele argumentidele. Kasutatakse nii loogilisi apelle kui ka väärtuspõhist raamistikku, sidudes energia vabaduse ja tervisega. Kõne on formaalne ja sisaldab tsitaate nii kolleegidelt kui ka valdkonna ekspertidelt.