Päevakorrapunktide kaupa: Yoko Alender

Kõneleja näitab asjatundlikkust maavarade ja keskkonnaõiguse valdkonnas, käsitledes detailselt kaevandamisloaga alade mitmeotstarbelist kasutust ning turbakaevanduste korrastamise lihtsustatud korda. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "korrastamistingimused" ja "lisavõimalus", viidates Keskkonnaameti järelevalve piisavusele. Ekspertiis seisneb komisjonis toimunud tehniliste arutelude täpses vahendamises.

Kõneleja demonstreerib teadmisi keskkonna- ja energiapoliitika ristumiskohas, käsitledes spetsiifiliselt looduskaitseliste raiete puidu taastuvenergiana kasutamise ja turundamise võimalikkust. Viitab teadlikkusele ametnike seisukohtadest ja keskkonnakomisjonis toimunud detailsetest aruteludest.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi ringmajanduse ja jäätmekäitluse valdkonnas, eriti akude ja patareide taaskasutamise majandusliku ja tehnilise poole osas. Kasutatakse spetsiifilisi andmeid elektroonikajäätmete koguste kohta (nt 20 000 tonni turule lastud elektroonikat) ning viidatakse Euroopa tasandi regulatsioonidele, nagu kriitiliste toormete määrus. Eraldi tuuakse välja pliiakude taaskasutuse kasumlikkus ja tootjavastutusorganisatsioonide roll.

Andmeid napib.

Kõnelejad näitavad üles detailset teadlikkust jäätmekäitluse statistikast ja süsteemsetest probleemidest, tuues esile andmeid olmejäätmete tekke (1 kg päevas) ja ringlussevõtu määra kohta (38% Eestis vs 48% ELis). Eraldi rõhutatakse tehnilisi aspekte, nagu sorteerimisliinide efektiivsus (10% materjali kättesaadavus) ja aruandluse digitaliseerimise vajadus, viidates Riigikontrolli tähelepanekutele. Samuti on teadmisi põlevkivitööstuse jäätmetekke osakaalust (70%).

Kõneleja näitab autoriteeti seadusandliku protseduuri ja spetsiifilise kiirguskaitse teema valdkonnas, rõhutades, et teema on tehniline ja seda valdavate inimeste hulk on väike. Teadmisi kinnitab põhjalik loetelu konsulteeritud ekspertidest, nagu hambaarstid, radioloogiaühing, meditsiinifüüsika ühing ja tehnikaülikooli teadurid.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energiapoliitika ja tuuleparkide regulatsioonide osas, eristades maismaa- ja meretuulikute mõjualade määratlemise aluseid (reaalne mõju vs kohalik kasu). Ta kasutab tehnilisi andmeid, näiteks tuulikute võimsuste erinevusi (7 MW maismaal vs 15 MW merel) ja viitab spetsiifilistele seaduseparagrahvidele (§ 553). Samuti on ta kursis sagedusturgude ja Eesti elektrisüsteemi lahtiühendamisega Venemaast ja Valgevenest.

Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust keskkonnaõiguse ja planeerimise valdkonnas, kasutades täpseid termineid nagu müra sihtväärtus ja piirväärtus. Ta suudab selgitada seaduse rakendamise praktilisi probleeme, näiteks arendaja vastutuse piiritlemist liiklusmüra eest. Samuti viitab ta Kliimaministeeriumi rollile mõõtmiste täpsustamisel ja õiguskantsleri seisukoha heakskiidule.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust looduskaitse, metsamajanduse kestlikkuse ja energeetika valdkonnas, kasutades konkreetseid näitajaid (nt 40 000 liiki, 56% elupaikade seisund). Viidatakse Maaülikooli professor Metslaiu tööle ja "Eesti 2035" Tõetamme andmetele. Erialane teadmine ilmneb ka RMK uute praktikate ja keemilise väärindamise vajaduse kirjeldamisel metsatööstuses.

Kõneleja näitab asjatundlikkust looduskaitse ja metsanduse valdkonnas, viidates konkreetsetele andmetele (11 000 hektarit, 0,5% metsapindalast) ja 40 000 liigi olemasolule Eestis. Erialane teadmine põhineb Euroopa rikkumismenetluse ja Riigikontrolli 2023. aasta aruande põhjalikul tundmisel, mis käsitles raiete lubamist piiranguvööndites. Samuti viidatakse ekspertide kaalutlustele ulatuslike raiete tugeva mõju kohta metsaelupaikadele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust jahinduspoliitika ja keskkonnahoiu valdkonnas, viidates seadusemuudatuse tehnilisele vajalikkusele (vea parandamine). Ta rõhutab Eesti riigi ja jahimeeste/jahiseltside vahelise koostöö ülimalt head taset, väites, et see on eeskujuks kogu Euroopas.

Kõneleja näitab üles suurt asjatundlikkust energiapoliitika ja infrastruktuuri vallas, kasutades tehnilisi termineid nagu "sagedusala", "ülekoormustasu" ja "juhitavad võimsused". Esitatakse konkreetseid andmeid investeeringute (1,6 miljardit eurot) ja tarbijakulude (1 sent/kWh, 13 eurot aastas energiavarustuskindluse eest) kohta. Eraldi rõhutatakse uute võimsuste, nagu 200 MW akupargi, rolli süsteemi stabiliseerimisel.

Kõneleja demonstreerib põhjalikku asjatundlikkust energeetika valdkonnas, käsitledes detailselt saartalitluse, põlevkivireservi ja desünkroniseerimise tehnilisi aspekte. Kasutatakse spetsiifilisi termineid ning esitatakse konkreetseid finantsandmeid, nagu keskmine kulu kodutarbijale (€13 aastas) ja prognoositav kulu kilovatt-tunni kohta (kuni 0,8 senti). Samuti viidatakse võrguarendusse tehtud investeeringutele summas 1,6 miljardit eurot.

Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust ruumiloome, arhitektuuri ja elukeskkonna korralduse valdkonnas, tuginedes oma varasemale 12-aastasele tööle Kultuuriministeeriumis arhitektuuri- ja disaininõunikuna. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu "kompetentsikeskus" ja selgitab uue ameti rolli partnerina kohalikele omavalitsustele. See teadmine annab autoriteedi teenuste koondamise ja lisandväärtuse selgitamisel.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energeetika valdkonnas, käsitledes nii ajaloolist konteksti (põlevkivi, energiakriis) kui ka tuleviku tehnoloogiaid (taastuvenergia, salvestusvõimsus, tuumaenergia). Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "strateegiline reserv" ja rõhutatakse teadmispõhise lähenemise vajadust pika vaate kujundamisel.

Kõrge asjatundlikkus energeetika, tootlikkuse ja tööstusarengu teemadel. Kasutatakse tehnilisi termineid (nt korrelatsioon, teravatt-tund) ning viidatakse konkreetsetele tööstuse esindajatele ja sündmustele (Taavi Madiberk, energeetikakonverentsid) oma väidete toetamiseks.

Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust energeetika ja kliimapoliitika vallas, kasutades konkreetseid andmeid (nt 8,5 TWh tarbimine, 4,2% SKT-st) ja viidates majanduslikele mudelitele ning Euroopa Liidu regulatsioonidele. Eraldi tuuakse esile digi- ja rohepöörde efektiivsuse ja agiilsuse aspektid ning energia trilemma (varustuskindlus, taskukohasus, puhas energia). Viidatakse Euroopa kliimavõrgustiku raporti tulemustele ja tööstuse eesmärkidele (20 TWh).