Kuude kaupa: Ester Karuse

Peamine vastasseis on suunatud valitsuse tegevuse vastu, kritiseerides seda protseduuriliste puuduste pärast seaduseelnõude menetlemisel. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, rõhutades läbipaistvuse puudumist ja huvirühmade ebapiisavat kaasamist. Vastasseisu intensiivsus on mõõdukas, väljendudes küsimuste ja parandusettepanekute nõudmise kaudu.

Peamine vastane on Venemaa Föderatsioon, keda kritiseeritakse teravalt Nõukogude režiimi poliitika jätkamise eest, sealhulgas Krimmi okupeerimise ja rahvusvahelise õiguse räige rikkumise pärast. Kriitika on intensiivne ja põhimõtteline, märkides, et Eesti ei saa olla "vaikiv tunnistaja".

Siseriiklik kriitika on suunatud valitsuse ja peaminister Kaja Kallase vastu, keda süüdistatakse ühise pingutuse puudumises majanduse taaskäivitamisel ja ministri plaanide eiramises. Välispoliitiliselt on vastaseks Venemaa Föderatsioon ja president Vladimir Putin, kelle agressioonisõda ja valimiste legitiimsust hukka mõistetakse.

Peamine kriitika on suunatud tänasele valitsusele ja välisministeeriumile, keda süüdistatakse olulistes vajakajäämistes väliskaubanduspoliitikas. Valitsuse otsuseid (Expo loobumine, konsulaatide sulgemine) peetakse veaks, mis viib Eesti isolatsiooni ja on vastuolus välispoliitika arengukavaga. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, nimetades otsuseid "kahetsusväärseks" ja "suureks veaks".

Ei ole piisavalt andmeid.