Kuude kaupa: Ester Karuse

Kokku kuid: 13

Täielikult profileeritud: 13

10.2025

4 Sõnavõtud

Peamised vastased on Haridus- ja Teadusministeerium (regionaalse ebavõrdsuse tõttu) ja Valga Vallavalitsus. Kohaliku võimu kritiseerimine on intensiivne ja keskendub juhtimisvigadele, süüdistades neid kehvas haridusjuhtimises ja õpetajatega kohtus käimises. Kõneleja väidab, et vald on "hariduselu tükkideks lammutanud" ning kutsub Valga elanikke üles tänaseid võimulolijaid mitte valima.
09.2025

11 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud eelkõige valitsuse tegevusetusele ja aeglusele (kohtumiste puudumine pankadega) ning süsteemsele ebaefektiivsusele hariduse planeerimisel. Kritiseerib ka pankade (eraettevõtete) kasumikeskset lähenemist, mis ignoreerib ühiskondlikku vajadust elutähtsa teenuse järele.
06.2025

13 Sõnavõtud

Peamine vastuseis on suunatud valitsusele ja selle rahanduspoliitikale, mida süüdistatakse teadlikus puudujäägi kasvatamises, solidaarsuse kärpimises ja maksukoormuse panemises tööinimeste õlgadele. Kritiseerib teravalt pankade ja jõukaima 1% poputamist maksuleevendustega. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, süüdistades valitsust ideoloogilises valikus.
05.2025

8 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud riigiasutustele ja ministeeriumidele, kes pole piisavalt tegelenud regionaalsete teenuste kadumisega või on teinud halbu planeerimisotsuseid (nt Rohuküla liini rongid). Hariduse teemal kritiseeritakse ministeeriumi (läbirääkimiste puudumine) ja kohalikku omavalitsust (Valga vallavalitsus) ebakompetentse ja ettevalmistamata poliitika rakendamise eest, viidates "inimkatsetele" koolis.
04.2025

6 Sõnavõtud

Otsene vastandumine konkreetsetele poliitilistele vastastele puudub. Esitatakse kaudne, kuid terav kriitika riigi haldussüsteemi ja ametkondadevahelise suhtluse puudulikkuse suhtes, kasutades näidet erivajadustega noore kutsealusena registreerimisest, et näidata süsteemi elementaarset puudujääki.
03.2025

1 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud valitsuse ja põhiseaduskomisjoni vastu, süüdistades neid sisuliste küsimuste arutamata jätmises. Vastuseis on protseduuriline ja poliitiline, rõhutades, et praegune lähenemine on ebaõiglane ja läbimõtlemata, jättes inimesed kogukonna elust kõrvale.
02.2025

1 Sõnavõtud

Vastuseis on suunatud pangamaksu kehtestajatele ja neile, kes ei taga vahetu pangateenuse kättesaadavust regionaalselt. Kriitika on poliitikapõhine, küsides otse komisjonilt, miks ei arutatud riiklike nõuete kehtestamist maakonnakeskustes.
01.2025

1 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud Gruusia valitsuse vastu, keda süüdistatakse demokraatlike väärtuste rikkumises, lubadustest taganemises ja rahumeelsete meeleavalduste mahasurumises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, nõudes poliitvangide vabastamist ja Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamist vastutavate isikute suhtes. Samas rõhutatakse, et suhtlust Gruusiaga ei tohi täielikult lõpetada, et vältida Venemaa ainsaks suhtluspartneriks jäämist.
12.2024

2 Sõnavõtud

Peamine vastasseis on suunatud valitsuse tegevuse vastu, kritiseerides seda protseduuriliste puuduste pärast seaduseelnõude menetlemisel. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, rõhutades läbipaistvuse puudumist ja huvirühmade ebapiisavat kaasamist. Vastasseisu intensiivsus on mõõdukas, väljendudes küsimuste ja parandusettepanekute nõudmise kaudu.
10.2024

2 Sõnavõtud

Peamine vastane on Venemaa Föderatsioon, keda kritiseeritakse teravalt Nõukogude režiimi poliitika jätkamise eest, sealhulgas Krimmi okupeerimise ja rahvusvahelise õiguse räige rikkumise pärast. Kriitika on intensiivne ja põhimõtteline, märkides, et Eesti ei saa olla "vaikiv tunnistaja".
06.2024

5 Sõnavõtud

Siseriiklik kriitika on suunatud valitsuse ja peaminister Kaja Kallase vastu, keda süüdistatakse ühise pingutuse puudumises majanduse taaskäivitamisel ja ministri plaanide eiramises. Välispoliitiliselt on vastaseks Venemaa Föderatsioon ja president Vladimir Putin, kelle agressioonisõda ja valimiste legitiimsust hukka mõistetakse.
02.2024

2 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud tänasele valitsusele ja välisministeeriumile, keda süüdistatakse olulistes vajakajäämistes väliskaubanduspoliitikas. Valitsuse otsuseid (Expo loobumine, konsulaatide sulgemine) peetakse veaks, mis viib Eesti isolatsiooni ja on vastuolus välispoliitika arengukavaga. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, nimetades otsuseid "kahetsusväärseks" ja "suureks veaks".
01.2024

1 Sõnavõtud

Ei ole piisavalt andmeid.