Istungi profiil: Jaanus Karilaid
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-04-30
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuse fiskaalpoliitikale, eriti trahviühikute ja riigilõivude tõstmisele, mida nähakse eelarveaugu lappimisena. Seisukoht on jõuliselt tulemuspõhine, kritiseerides teravalt õigusloome kvaliteeti ja mõjuanalüüside puudumist. Esindades Isamaa fraktsiooni, tehakse ettepanek lükata tagasi nii Karistusseadustiku muutmise (SE 415) kui ka Riigilõivuseaduse muutmise eelnõud (SE 417).
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab põhjalikku asjatundlikkust õigusloome protseduurides, keskendudes mõjude hindamise (mõjuanalüüsi) nõuetele ja nende rikkumisele. Tsiteeritakse Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi detailseid juhendeid ning kontrollküsimustikke (pea 30 lehekülge). Samuti on kursis konkreetsete eelarveprognooside ja seletuskirjade numbriliste andmetega (nt 10 miljonit vs 8,4 miljonit).
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitluslik, rõhutades valitsuse visioonitust ja halba töökultuuri. Kuigi esitatakse loogilisi ja tõenduspõhiseid argumente (viidates seletuskirjadele ja juhenditele), on toon emotsionaalselt laetud, eriti majandusliku ebakindluse teemal. Kasutatakse kujundlikku keelt, süüdistades valitsust ebaaususes ja riigi pika käe ajamises inimeste taskusse.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned on koondunud ühele täiskogu istungi päevale (30.04.2024), kus esineja osaleb aktiivselt kahe eelnõu (SE 415 ja SE 417) arutelul, esitades küsimusi ja tehes fraktsiooni nimel tagasilükkamise ettepanekuid. Viitab varasemale tegevusele, lugedes üheksa-aastase peaministrikogemusega Andrus Ansipi väljaütlemist.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Reformierakond (kelle maksuküüru lihvimine tekitas eelarveaugu) ja Sotsiaaldemokraadid (keda süüdistatakse Reformierakonna tegevuse lubamises). Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilisele ebaaususele (tegelik eesmärk on riigikassa täitmine) kui ka protseduurilistele puudujääkidele (mõjuanalüüsi puudumine). Justiitsministeeriumi süüdistatakse üleolevas suhtumises õigusloome kvaliteeti.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöövalmidust valitsusega ei ilmne; tegevus on puhtalt opositsiooniline, eesmärgiga eelnõud tagasi lükata. Ainus positiivne märkus on suunatud siseminister Läänemetsale, kelle eelnõu oli võrreldes eelmisega "tummisem", kuid see ei viita koostööle, vaid pigem retoorilisele vastandamisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendumine on täielikult riiklik, käsitledes üleriigilisi seadusemuudatusi (trahviühikud, riigilõivud) ja Eesti majanduse üldist seisu, eriti inimeste ostujõu langust. Regionaalseid või kohalikke teemasid kõnedes ei käsitleta.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt suunatud kodanike ostujõu kaitsele; vastustatakse trahvide ja riigilõivude tõstmist, mis survestavad majandust. Nõutakse majanduse stimuleerimist, töökohtade loomist ja palkade tõstmist, süüdistades valitsust eelarveaukude katmises ebaausate meetoditega. Eelarvepoliitikat peetakse visioonituks ja riigikassat täitvaks.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimusi käsitletakse ainult finantsaspektist, märkides, et riigilõivude tõstmise tõttu muutub kallimaks nii abielu sõlmimine kui ka lahutamine. Puudub moraalne või väärtuspõhine arutelu liikluskäitumise või abielu teemadel; fookus on rahalisel koormusel.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on kahe valitsuse eelnõu (SE 415 ja SE 417) tagasilükkamisel, mis puudutavad trahviühikute ja riigilõivude suurendamist. Rõhutatakse tugevalt vajadust järgida õigusloome kvaliteedinõudeid, eriti mõjuanalüüsi teostamist, süüdistades Justiitsministeeriumi seaduse täitmata jätmises.
5 Analüüsitud kõnesid