Istungi profiil: Jaanus Karilaid
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-01-24
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse ja Justiitsministeeriumi tööstiili suhtes, rõhutades vajadust parandada õigusloome kvaliteeti ja läbipaistvust. Kõneleja kritiseerib teravalt poliitilist kultuuritust ja valetamist (viidates peaministri ütlustele ja peretoetuste kärpimisele), seades esikohale eetilised ja protseduurilised väärtused. Ta väidab, et Eestis valitseb parlamentaarne kriis, mis on tingitud ühe erakonna ülemäärasest võimust ja ebaaususest. Stants on tugevalt vastanduv ja väärtuspõhine.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust õigusloomeprotsessi ja valitsuse töökorralduse alal, keskendudes mõjuanalüüside puudulikkusele ja kooskõlastamise mehhanismidele. Ta tunneb hästi parlamendi ja ministeeriumide vahelist pädevuse ja ressursside ebavõrdsust ning viitab spetsiifilistele seadustele (nt relvaseadus). Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "kooskõlastamata jätmine" ja "mõjude analüüs".
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja kohati emotsionaalne, kasutades tugevaid väljendeid nagu "karjuvalt teistsugune" ja süüdistades valitsust valetamises. Kõneleja tasakaalustab protseduurilist kriitikat (mõjuanalüüsid, kooskõlastamise tööriist) moraalsete süüdistustega poliitilise kultuuri allakäigus. Ta kasutab retoorilist küsimust (miks tehakse märkusi, mitte ei jäeta kooskõlastamata) ja taotleb lisaaega, mis näitab teema olulisust talle.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster hõlmab korduvat ja järjepidevat tähelepanu juhtimist õigusloome kvaliteedi probleemidele, märkides, et neist teemadest on räägitud "pikad aastad" ja "igal aastal korduvalt". Ta osaleb aktiivselt täiskogu istungil Justiitsministri ülevaate arutelul.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Justiitsminister Kalle Laanet ja valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii protseduurilistele puudujääkidele (kooskõlastamata jätmise tööriista mittekasutamine) kui ka poliitilisele eetikale ja kultuurile (valetamine, peretoetuste küsimus). Kõneleja süüdistab valitsust anonüümsuses ja poliitilisele kultuuritusele kaasa aitamises, välistades kompromissi poliitilise ebaaususe osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab varasemale laiapõhjalisele konsensusele parlamendi pädevuse suurendamise osas, märkides, et praktiliselt kõik fraktsioonid on sellele noogutanud. Ta rõhutab, et tegelikkuses ei suudeta seda konsensust riigieelarve koostamisel ellu viia. Praegune suhtlus valitsusega on aga pigem konfronteeriv, nõudes avalikku ja läbipaistvat suhtlemist ministrite vahel.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas keskendutakse pere- ja lastetoetustele, kritiseerides teravalt valitsuse otsust neid toetusi pärast valimisi kärpida. Kõneleja peab seda ideoloogiliseks küsimuseks ja valijate petmiseks, mis õõnestab usaldust poliitilise süsteemi vastu.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud õigusloome kvaliteedi ja protsessi parandamisele, nõudes Justiitsministeeriumilt puudulike eelnõude kooskõlastamata jätmist. Samuti rõhutatakse vajadust luua parlamendile juurde pädevust terviktekstide väljatöötamiseks. Konkreetse seadusena mainitakse vajadust koostada relvaseaduse uus terviktekst.
3 Analüüsitud kõnesid