Kuude kaupa: Jaanus Karilaid
Kokku kuid: 9
Täielikult profileeritud: 9
11.2025
6 Sõnavõtud
Peamine vastane on peaminister ja Reformierakond, keda kritiseeritakse fiskaalse vastutustundetuse (5% eelarvedefitsiit) ja lubatud taristuprojektide (Turba–Rohuküla) tegemata jätmise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse suutmatusele lahendada majanduskriisi ja juhtida riiki. Samuti kritiseeritakse peaministri sekkumist kohalikesse koalitsioonikõnelustesse.
10.2025
4 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond, Eesti 200 ja eriti rahandusminister Jürgen Ligi, keda süüdistatakse majanduse kiratsemises ja dogmaatilises poliitikas. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilisele ebaõnnestumisele kui ka isiklikele omadustele (eneseimetlus, ülbus). Kompromiss on välistatud, nõudes Ligi lahkumist valitsusest.
09.2025
8 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud nii poliitilise kultuuri puudujääkidele (viidates Läänemetsa näpuga näitamisele Isamaale) kui ka valitsuse tegevusetusele regionaalsete probleemide lahendamisel. Kõneleja heidab ette, et kõikide erakondade poliitikud lubavad valimisringkondades töökohad, kuid need jäävad loomata. Samuti kritiseerib ta ministri kalduvust vastutust teistele ministritele pareerida.
06.2025
6 Sõnavõtud
Kõneleja on teravalt kriitiline Kõlvarti juhitud Keskerakonna ja Varro Vooglaiu suhtes, süüdistades neid ühiskonda lõhestavate positsioonide võtmises ja vastuhääletamises olulistele rahvuslikele väärtustele (eesti kool, punamonumendid, Moskva patriarhaat). Kriitika on väärtuspõhine ja intensiivne, viidates vastaste sügavatele hoiakutele ja dogmadele.
05.2025
11 Sõnavõtud
Kõige teravam kriitika on suunatud Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuse vastu, keda süüdistatakse kuritegevuse kasvu põhjustamises sotsiaalpoliitika (huvihariduse ja peretoetuste kärpimine) kaudu. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes halduskoormuse suurendamisele, bürokraatia tootmisele ja majanduse eiramisele.
04.2025
1 Sõnavõtud
Peamised vastased on EKRE ja Keskerakond, keda kritiseeritakse valeinfo levitamise ja segaduse tekitamise eest, väites, et eelnõu piirab usuvabadust. Kriitika on intensiivne ja poliitiliselt laetud, süüdistades vastaseid leplikkuses ülekohtuga või lausa riiklike huvidega vastuolus tegutsemises.
03.2025
2 Sõnavõtud
Vastuseis on suunatud neile, kes levitavad väidet usuvabaduse piiramisest, süüdistades neid pahatahtlikus valetamises, hirmutamises ja ühiskonna lõhestamises. Samuti kritiseeritakse Varrot (ilmselt EKRE liiget) seisukoha võtmata jätmise eest saalist puudumise tõttu kaaluka põhiseaduse hääletuse ajal.
02.2025
3 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud peaministrile ja valitsusele, keda süüdistatakse hangunud majanduse ja puuduliku energiapoliitika pärandamises ja jätkamises. Kodakondsuse teemal kritiseeritakse Sotsiaaldemokraate ja Keskerakonda pooliku lahenduse toetamise eest, mis jätab valimisõiguse halli passi omanikele. Kõneleja seostab vastaste poliitilist ebakindlust Kremli huvidega, mis püüab Eesti ühiskonnas pingeid võimendada.
01.2025
7 Sõnavõtud
Peamised vastased on peaminister Kristen Michal, kaitseminister Hanno Pevkur ja Reformierakond. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksuküür, kaitsevõime lüngad) kui ka juhtimiskriisile ja tegevusetusele. Vastasseis on intensiivne ja kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse konkreetseid samme.