Kuude kaupa: Jaanus Karilaid
Kokku kuid: 18
Täielikult profileeritud: 18
09.2025
8 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud nii poliitilise kultuuri puudujääkidele (viidates Läänemetsa näpuga näitamisele Isamaale) kui ka valitsuse tegevusetusele regionaalsete probleemide lahendamisel. Kõneleja heidab ette, et kõikide erakondade poliitikud lubavad valimisringkondades töökohad, kuid need jäävad loomata. Samuti kritiseerib ta ministri kalduvust vastutust teistele ministritele pareerida.
06.2025
6 Sõnavõtud
Kõneleja on teravalt kriitiline Kõlvarti juhitud Keskerakonna ja Varro Vooglaiu suhtes, süüdistades neid ühiskonda lõhestavate positsioonide võtmises ja vastuhääletamises olulistele rahvuslikele väärtustele (eesti kool, punamonumendid, Moskva patriarhaat). Kriitika on väärtuspõhine ja intensiivne, viidates vastaste sügavatele hoiakutele ja dogmadele.
05.2025
11 Sõnavõtud
Kõige teravam kriitika on suunatud Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuse vastu, keda süüdistatakse kuritegevuse kasvu põhjustamises sotsiaalpoliitika (huvihariduse ja peretoetuste kärpimine) kaudu. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes halduskoormuse suurendamisele, bürokraatia tootmisele ja majanduse eiramisele.
04.2025
1 Sõnavõtud
Peamised vastased on EKRE ja Keskerakond, keda kritiseeritakse valeinfo levitamise ja segaduse tekitamise eest, väites, et eelnõu piirab usuvabadust. Kriitika on intensiivne ja poliitiliselt laetud, süüdistades vastaseid leplikkuses ülekohtuga või lausa riiklike huvidega vastuolus tegutsemises.
03.2025
2 Sõnavõtud
Vastuseis on suunatud neile, kes levitavad väidet usuvabaduse piiramisest, süüdistades neid pahatahtlikus valetamises, hirmutamises ja ühiskonna lõhestamises. Samuti kritiseeritakse Varrot (ilmselt EKRE liiget) seisukoha võtmata jätmise eest saalist puudumise tõttu kaaluka põhiseaduse hääletuse ajal.
02.2025
3 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud peaministrile ja valitsusele, keda süüdistatakse hangunud majanduse ja puuduliku energiapoliitika pärandamises ja jätkamises. Kodakondsuse teemal kritiseeritakse Sotsiaaldemokraate ja Keskerakonda pooliku lahenduse toetamise eest, mis jätab valimisõiguse halli passi omanikele. Kõneleja seostab vastaste poliitilist ebakindlust Kremli huvidega, mis püüab Eesti ühiskonnas pingeid võimendada.
01.2025
7 Sõnavõtud
Peamised vastased on peaminister Kristen Michal, kaitseminister Hanno Pevkur ja Reformierakond. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksuküür, kaitsevõime lüngad) kui ka juhtimiskriisile ja tegevusetusele. Vastasseis on intensiivne ja kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse konkreetseid samme.
12.2024
8 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse majanduslanguse ja kuritegevuse kasvu põhjustamises ning kohtusüsteemi nõrgestamises. Kriitika on intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi otsuseid (maksutõusud, kärped) kui ka isiklikku retoorikat, süüdistades ministreid silmakirjalikkuses ja tegelike probleemide eiramises. Kõneleja peab ministri keskendumist opositsioonipoliitikute retoorikale "marginaalseks küsimuseks".
11.2024
11 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsev kolmikliit, eriti peaminister Kristen Michal ja rahandusminister Jürgen Ligi. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele selgroo puudumisele, eelarve läbipaistmatusele ning võimul olemise eelistamisele riigi juhtimisele. Kõneleja süüdistab valitsust kriitika vaigistamises ja vastutustundetus riigijuhtimises.
10.2024
5 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon tervikuna, eriti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse tegevusetuses ja silmakirjalikkuses. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksukaskaad) kui ka isiklikule tasandile, nimetades ministreid ebapädevaks ja süüdistades neid riigi julgeoleku ohustamises. Rünnakud on intensiivsed ja kompromissivalmidus puudub, eriti riiklike põhimõtete küsimustes.
09.2024
5 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja peaminister, keda süüdistatakse dogmatismis ja valijate petmises. Kriitika on intensiivne, keskendudes nii poliitilisele (maksukaos, alarahastus) kui ka protseduurilisele (koalitsiooninõukogu ülevõim parlamendi üle) ebaõnnestumisele. Kõneleja nimetab valitsuse tegevust "suvaõiguse alusel" riigi juhtimiseks.
07.2024
6 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonnale (RE), keda peetakse vastutavaks majanduslanguse ja ebaprofessionaalse eelarvepoliitika eest. Kritiseerib intensiivselt ka Sotsiaaldemokraate (SDE) nende traditsiooniliste põhimõtete reetmise eest ja Eesti 200 rolli RE poliitika elluviijana. Kriitika on terav ja süüdistav, keskendudes nii poliitilisele arrogantsile kui ka poliitilisele ebakõlale.
06.2024
1 Sõnavõtud
Peamised vastased on rahandusminister ja peaminister, keda kritiseeritakse rahanduspoliitilise kaose ja teadmatuse pärast (1,6 miljardi puudujääk). Kriitika on tugev ja sisuline, keskendudes valitsuse suutmatusele lahendada süsteemseid probleeme. Kõneleja nõuab vastaspoolelt kohest tegevuse muutust.
05.2024
2 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud siseministri koduerakonnale, kelle loogikat peetakse ebaloogiliseks ja valijahäälte püüdmisest motiveerituks. Kriitika on suunatud poliitilisele argusele ja vastuolulisusele tundlike teemade käsitlemisel, eriti võrreldes varasema otsusega Moskva patriarhaadi osas.
04.2024
13 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse 400 miljoni euro suuruse eelarveaugu tekitamises ja dikteerimises. Sotsiaaldemokraate kritiseeritakse Reformierakonna abistamise eest rahva taskust raha võtmisel ja sotsiaaldemokraatia imiteerimise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilisele ebakvaliteedile ning visioonitusele majanduse stimuleerimisel.
03.2024
1 Sõnavõtud
Vastuseis on suunatud praegusele vastutavale ministrile või valitsusele, kritiseerides nende tegevusetust või suutmatust varem rahastatud projekt lõpule viia. Kriitika on protseduuriline ja tulemuspõhine, keskendudes küsimusele, miks ehitusluba ja raha olemasolul mälestusmärk puudub.
02.2024
4 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud Reformierakonna ja valitsuse vastu, keda süüdistatakse maksupoliitikas läbikukkumises, majanduse halvendamises ja valijatele valetamises. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitika sisu (automaks) kui ka valitsuse ausust ja teesklemist ("teeskluspoliitika"). Kõneleja kritiseerib ministrit otseselt ekspertarvamuste ("tuima panemise") ignoreerimise eest.
01.2024
3 Sõnavõtud
Peamised vastased on Justiitsminister Kalle Laanet ja valitsus, keda süüdistatakse poliitilises kultuurituses, läbipaistmatuses ja valetamises valijatele. Kriitika on nii protseduuriline (JM tööstiil, märkuste anonüümsus) kui ka eetilist laadi, viidates valitsuse tegevusele peretoetuste kärpimisel. Rünnakute intensiivsus on kõrge, viidates "parlamentaarsele kriisile".