Täiskogu istungite kaupa: Madis Kallas
Kokku istungeid: 7
Täielikult profileeritud: 7
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Seadusandlik fookus on haridusreformi toetamisel ja selle rakendusdetailide täpsustamisel, eriti mis puudutab kvalifikatsioonita õpetajate palgamaksmise õigusi. Lisaks on prioriteediks küberrünnakutest tulenevate kahjude käsitlemine ja vastutavate ministeeriumide tuvastamine.
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Seadusandlik fookus on suunatud lisaeelarvetele, spordiseaduse muudatustele (kus nõutakse bürokraatia vähendamist) ja kohtuhalduse mudeli reformile. Ta on kriitiline vastane eelnõule, mis kaotaks parlamentaarse kontrolli kohtute eelarve üle ja vähendaks töötajate õigusi.
2025-06-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Seadusandlik fookus on suunatud menetlusõiguse ja regulatiivse raamistiku parandamisele, eesmärgiga vähendada keerukust ja kulusid. Kõneleja tegutseb kriitiku ja selgituste nõudjana kehtiva lahenduse osas, mis puudutab haldus- ja kriminaalmenetluste paralleelset kasutamist.
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Seadusandlik fookus on suunatud eelnõu algatamise protsessile ja sellele, kas ministeeriumis tehakse ettevalmistusi uue seaduseelnõu esitamiseks. Kõneleja on huvitatud eelnõu toetuse saamise tingimustest ja selle eeltööst (komisjoni koosolekud).
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Seadusandlik fookus on suunatud koalitsioonilepingu sisule ja selle koostamise protsessile. Kõneleja püüab välja selgitada, millised konkreetsed ideed inimeste toimetuleku parandamiseks jäeti lepingust välja ja mis oli selle põhjus.
2025-06-03
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Seadusandlik fookus on lennujaamade haldusstruktuuri ja finantsloogika muutmise algatamisel. Kõneleja tegutseb poliitilise diskussiooni algatajana, küsides, kas praegune ühtne kulurida on õige ja pakkudes välja eraldi käsitlemise lahenduse.
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Seadusandlik fookus on lisaeelarve menetlusel ja kutsekvalifikatsiooni süsteemi üleminekuperioodide pikkuse põhjendatusel. Kõneleja tegutseb pigem rakendamise kriitiku ja küsijana, nõudes täidesaatvalt võimult selgitusi ja konkreetseid samme.