Kuude kaupa: Madis Kallas
Kokku kuid: 14
Täielikult profileeritud: 14
10.2025
12 Sõnavõtud
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust hariduskorralduses, käsitledes detailselt õpetajate kvalifikatsiooni, eksamitulemuste regionaalseid erinevusi ja gümnaasiumivõrgu kriitilisi punkte (nt Saaremaal). Ta on kursis riigieelarve üleminevate vahendite ja kohalike omavalitsuste toetusfondide mehhanismidega. Samuti on ta teadlik kohalike toidutootjate eelistamise juriidilistest ja hangete küsimustest.
09.2025
30 Sõnavõtud
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust hariduspoliitikas, eriti õpetajate palgaerinevuste, koolivõrgu kaardistuse ja huvihariduse ligipääsetavuse osas, kasutades spetsiifilisi näiteid nagu Ida-Virumaa palgakoefitsient. Samuti on ta kursis regionaalmajanduse ja panganduse seostega, tuues esile transpordikulude mõju saarte laenuturule. Ta käsitleb ka keerulisi teemasid nagu abistatud enesetapp ja välistööjõu seos kutseharidusega.
06.2025
24 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust haridus- ja regionaalpoliitika valdkonnas, käsitledes detailselt õpetajate töötasude erinevusi, koolivõrgu probleeme ja regionaalsete kolledžite rahastamist. Ta kasutab oma argumentide toetuseks konkreetseid andmeid, näiteks Harjumaale kolinud inimeste arvu ja Saaremaa gümnaasiumi lõpetajate statistikat. Lisaks on tal teadmisi spordivaldkonna bürokraatiast ja kohtuhalduse mudeli reformist.
05.2025
8 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust regionaalpoliitika, haridusreformide ja keskkonna arengukavade alal. Ta viitab konkreetsetele regionaalpoliitika toetusmeetmetele (maakoolide ja saarvaldade toetamine) ning rõhutab vajadust mõjude analüüsi ja pikaajalise planeerimise järele. Samuti on ta kursis Euroopa praktikatega metsakaitse ja taastuvenergia arenduse valdkonnas.
04.2025
3 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaal- ja kultuuripoliitika valdkonnas, tuues esile detailseid probleeme õppetoetuste tingimustes ja kultuuritöötajate sotsiaalsetes garantiides. Ta kasutab statistikat (iga kolmas eestlane elab võlgu) ja viitab spordipoliitika neljale arengusuunale, mis näitab valdkonna tundmist. Samuti on ta kursis üliõpilaste esindajate konkreetsete ootustega toetuste osas.
03.2025
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust põhiseaduse muutmise protseduuride ja ajaloo osas, teades, et Eestis on põhiseadust muudetud viiel korral. Eriti keskendub ta menetluslikele küsimustele, mis puudutavad põhimõtteliste muudatuste sisseviimist enne kolmandat lugemist, mida esimesel kahel lugemisel ei käsitletud.
02.2025
4 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib detailset teadmist spordipoliitikas, käsitledes nii tippsporti, rahastamist, sporditaristu arengut kui ka laste liikumisharjumusi. Ta toob esile spetsiifilisi struktuurseid probleeme, nagu selge sporditöötaja profiili puudumine Eestis. Lisaks on ta kursis kriitilise taristu kaitse seaduse sätetega ja teeb võrdlusi lähiriikide (Leedu, Läti, Soome, Rootsi) praktikatega.
12.2024
7 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust regionaalpoliitika ja maakasutuse planeerimise valdkonnas, kirjeldades detailselt rahvastiku paiknemise muutusi ja nende mõju (nt Saue, Rae, Viimsi, Kambja kasv). Lisaks on tal teadmisi ministeeriumide haldusalade ümberkorraldamisest (Justiits- ja Digivaldkonna ühendamine) ning elanikkonnakaitse olulisusest. Ta kasutab konkreetseid võrdlusi, näiteks Laagna tee ja Hiiumaa asustustiheduse erinevust, et illustreerida regionaalseid väljakutseid.
11.2024
6 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust ruumiloome, maakorralduse ja haldusreformi valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "valglinnastumine" ja "maaressursi väärindamine". Ta on detailides kursis Spordiseaduse muudatustega, eriti spordieetika ja bürokraatlike reeglite lihtsustamise osas. Lisaks näitab ta teadmisi ministeeriumide haldusalade kohta, parandades kolleegi eksimuse metsanduse kuuluvuse osas Kliimaministeeriumi alla.
10.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusandluse ajaloolise tausta ja juriidiliste tähtaegade määramise osas, küsides tippjuristide arvamuste ja kohtute koormuse kohta. Samuti on teadmisi hääleõiguse piiramise poliitiliste lahenduste ja nende rakendamise ajakava (KOV 2025) kohta, rõhutades vajadust eristada lojaalseid ja ebalojaalseid kodanikke.
09.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust regionaalpoliitikas, viidates oma varasemale regionaalministri rollile. Lisaks on tal põhjalikud teadmised õiguskomisjoni tööprotseduuridest ja andmekaitse regulatsioonidest, tuues esile konkreetseid statistilisi andmeid kinnistusraamatu päringute arvu kohta (nt üle kahe miljoni isikukoodi järgi tehtud päringut 2023. aastal).
07.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust regionaalpoliitika ja omavalitsuste rahastamise valdkonnas, tuues esile tööealiste inimeste liikumise (üle 150 000) mõju maksutulule. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat, kirjeldades tasakaalust väljas Eesti arendamist ning vajadust muuta rahastamist, mis põhineb vaid tööealiste maksutulul. Asjatundlikkust kinnitab ka viide sisukatele aruteludele kümnete linnapeade ja vallavanematega.
06.2024
6 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust kohaliku omavalitsuse rahastamise ja maksuseaduste alal, selgitades detailselt maamaksu kasvupiiri (10%) ja tegeliku maksutõusu keerulist vahet, kasutades näiteid katastriüksustest. Ta viitab oma varasemale kogemusele linna- ja vallajuhina, mis annab tema argumentidele kaalu. Lisaks on tal tehniline teadmine ruumiloome, andmehaldamise ja uute tehnoloogiate (tehisintellekt) rakendamise kohta Maa- ja Ruumiameti kontekstis.
05.2024
9 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi avaliku teenistuse arengusuundadest, tuues välja konkreetseid andmeid personali voolavuse (10,8% vabatahtlik) ja palgasurve kohta. Ta on asjatundlik Euroopa Liidu välisvahendite regionaalse jaotuse osas, märkides, et üle 70% on läinud Harjumaale. Lisaks on tal sügav arusaam kohalike omavalitsuste finantsküsimustest ja maamaksu regulatsioonist, rõhutades läheduse printsiipi.