Täiskogu istungite kaupa: Aleksei Jevgrafov

Näitab huvi hariduse haldamise ja personaliküsimuste vastu, küsides spetsiifilisi kvantitatiivseid andmeid õpetajate keeleeksamite sooritamise ja puudujääva personali arvu kohta. Rõhutatakse vajadust teada täpseid numbreid keelenõuete täitmise ja õpetajate puuduse osas.

Kõneleja näitab teadmisi Eesti ja Gruusia suhete ajaloo ning rahvusvaheliste avalduste diplomaatiliste tagajärgede kohta. Ekspertiis keskendub ka seadusandlikule protseduurile, küsides komisjonis toimunud arutelude ja teiste Euroopa Liidu riikide seisukohtade kohta. Puuduvad viited tehniliste terminite või statistika kasutamisele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust tervishoiu rahastamise ja kriisijärgse teenuste mahu osas, viidates haiglate lepingute lõppemise ajale ja tegevuskulude konkreetsele vähendamise protsendile (1%). Samuti viidatakse varasemale infotunnile ja terviseministri seisukohtadele, mis näitab teema põhjalikku jälgimist. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "lisaeelarve eelnõu" ja "tegevuskulud".

Kõneleja näitab asjatundlikkust fiskaalpoliitika ja eelarveaukude lappimise teemadel, pakkudes alternatiivseid lahendusi nagu pangamaks ja avaliku sektori personalireform. Kasutatakse konkreetseid majandusandmeid (majanduslangus üheksa kvartalit järjest) ja ajaloolisi võrdlusi (14% majanduslangus kriisi ajal). Samuti on ta detailne seaduseelnõu paragrahvide ja punktide osas, küsides konkreetseid põhjendusi riigilõivude ja trahvimäärade tõstmiseks.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust tervishoiu rahastamise ja halduse vallas, kasutades tehnilisi termineid nagu Tervisekassa lepingud, HVA haiglad, raviraha piirmäärad ja hüvitamise koefitsiendid. Ta esitab konkreetseid andmeid eelarve ületamise kohta (kõik 20 HVA haiglat) ja vajaliku lisarahastuse suuruse (30–50 miljonit eurot). Ta seostab selgelt koroonakriisi pikaajalise mõju patsientide teenindamisele ja haiguste arengule.