Täiskogu istungite kaupa: Annely Akkermann

Kõneleja toetab tugevalt riigikaitsekulude suurendamist, rõhutades et Kaja Kallase valitsuse ajal on need tõusnud üle 3% SKP-st. Pooldab maksuküüru kaotamist kui tööjõumaksude alandamist konkurentsivõime toetamiseks. Kaitseb valitsuse lisaeelarve meetmeid, mis vähendavad eelarve puudujääki alla 3% SKP-st vastavalt EL-i eelarvereeglitele.

Kõneleja toetab tugevalt valitsuse lisaeelarvet ja eelarvedistsipliini, rõhutades vajadust täita Euroopa Liidu eelarvereegleid ja hoida eelarvedefitsiit alla 3% SKP-st. Kaitseb maksuküüru kaotamist kui maksualandust töötavatele inimestele, eriti madala ja keskmise sissetulekuga töötajatele. Suhtub pragmaatiliselt eelarve kärpimisse, tunnistades et valikuid on vaja teha ja rahanappus on majanduse käimapanev jõud.

Kõneleja võtab selge seisukoha finantsjärelevalve ja trahvide küsimustes, rõhutades tugevalt, et praegused trahvid on ebaproportsionaalselt väikesed võrreldes järelevalvatavate varade mahuga. Toetab rangema karistuspoliitika rakendamist krüptopettuste valdkonnas, nõudes, et petturitelt võetaks ära kogu pettusega teenitud sissetulek ja määrataks lisaks veel trahv.

Kõneleja toetab tugevalt mootorsõidukimaksu kehtestamist, tunnistades samas, et maksutõusud pole populaarsed. Rõhutab pragmaatilist lähenemist - riigieelarvesse on vaja tulusid koguda ning selleks tuleb kasutada nii kulude kärpimist kui ka tulude suurendamist. Seisab selle eest, et maksu tingimusi tuleb maksumaksjale talutavamaks muuta, näidates kompromissivalmidust.

Kõneleja toetab valitsuse eelarve kokkuhoiumeetmeid ja Euroopa Liidu Maastrichti kriteeriumitele vastavust, kuid tunnistab opositsiooniliikmete kriitikat meetmete piisavuse kohta. Suhtub pragmaatiliselt eelarvedefitsiidi vähendamisse, rõhutades vajadust mahtuda nii EL-i kui ka Eesti rangemate eelarvetasakaalu nõuetesse.

Kõneleja toetab tugevalt mootorsõidukimaksu kehtestamist 2025. aastast, rõhutades selle keskkonnaeesmärke ja maksukoormuse ümberjaotamist jõukamate inimeste suunas. Väljendab selget toetust maksuküüru kaotamisele, Rail Balticu projektile ja Ukraina toetamisele. Kaitseb valitsuse maksupoliitikat, väites et Eesti maksukoormus jääb alla 34% SKP-st ning on Euroopa Liidus üheksa madalaima hulgas.

Kõneleja keskendub institutsionaalsetele küsimustele, eriti Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamise protsessile. Toetab mõlemat eelnõud neutraalselt, rõhutades nõuetekohast menetlust ja seaduslikku alust. Poliitiline seisukoht on pigem tehniline ja protseduurikeskne kui ideoloogiline.