Päevakorra profiil: Martin Helme
Pronkssõdur
2024-01-17
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud pronkssõduri eemaldamisele avalikust ruumist, mida peetakse eesti rahva väärikust alandavaks ning vene šovinismi ja imperialismi eredaks sümboliks. Seisukoht on jõuline ja nõuab valitsuselt kohest tegutsemist, viidates Ukraina sõjast tingitud uuele kontekstile. Kõneleja kritiseerib valitsuse tegevusetust, tuues esile vastuolu Narva tanki eduka eemaldamisega võrreldes. Poliitiline raamistik on peamiselt väärtuspõhine ja tulemuspõhine, keskendudes rahvuslikule väärikusele ja valitsuse suutlikkusele tegutseda.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib detailset teadmist Nõukogude monumentide eemaldamise protsessist, viidates varasematele valitsuskomisjonide otsustele ja sadade hauatähiste eemaldamise pretsedendile. Tal on ülevaade ka parlamendi hääletuskäitumisest, teades täpselt, millised fraktsioonid (Reformierakond, Eesti 200, sotsid, Isamaa) hääletasid nende ettepaneku vastu. Samuti on ta kursis Kaitseväe kalmistu olukorraga, mainides dialoogipolitseid ja ajateenijatele antud soovitusi.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on võitluslik, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, nagu viited "ajaloolistele hingehaavadele, mida soolaga üle raputatakse". Kasutatakse teravaid retoorilisi küsimusi ja irooniat (nt "limonaadimasin" Ansipi kohta) valitsuse tegevusetuse esiletoomiseks. Kõneleja lükkab vastaste argumendid (hauarahu) tagasi kui "puhta ettekäände otsimise", rõhutades loogilist vastuolu Narva tanki eemaldamise pretsedendiga.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster näitab aktiivsust Riigikogu saalis, esitades otseküsimusi peaministrile (Kaja Kallas) ja osaledes debatis konkreetse seadusandliku ettepaneku hääletamise järel. Kõneleja viitab oma erakonna algatatud ettepanekule, mis näitab initsiatiivi seadusandlikus protsessis.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on peaminister Kaja Kallas ja Reformierakond, keda kritiseeritakse teravalt tegevusetuse eest pronkssõduri küsimuses. Kriitika laieneb ka koalitsioonipartneritele (Eesti 200, sotsid) ja Isamaale, kuna nad hääletasid kõneleja erakonna eemaldamise ettepaneku vastu. Kriitika on peamiselt poliitika- ja menetluslik, kuid sisaldab ka kaudset isiklikku võrdlust Kallas/Ansip perekondlike ärisidemete teemal Venemaaga.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on konfrontatiivne, kuna kõneleja rõhutab, et nende erakonna ettepanekut pronkssõduri eemaldamiseks ei toetanud ükski valitsuspartei ega Isamaa. Koostöövalmidust ei väljendata, vaid nõutakse valitsuse iseseisvat ja kiiret tegutsemist, viidates valitsuskomisjoni taaskäivitamise võimalusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvuslik ja sümboolne, keskendudes Tallinna kesklinnas (Tõnismägi/Kaitseväe kalmistu) asuvale monumendile. Mainitakse ka Narva tanki eemaldamist, mis näitab laiemat riiklikku huvi Nõukogude pärandi kõrvaldamise vastu kogu Eestis.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid pole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade hulgas käsitletakse ajaloolist mälu, rahvuslikku väärikust ja julgeolekut, vastandudes vene šovinismile ja imperialismile. Rõhutatakse, et monumendi olemasolu rikub Eesti sõjaväelaste hauarahu Kaitseväe kalmistul. Mainitakse ka dialoogipolitsei tegevust ja kaitseväelaste soovitust mitte kanda vormi monumendi läheduses.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud konkreetse ettepaneku algatamisele Riigikogus pronkssõduri avalikust ruumist eemaldamiseks, millele hääletati vastu. Kõneleja rõhutab, et valitsus ei pea ootama parlamendi nõuet, vaid saaks tegutseda ise, aktiveerides vastava valitsuskomisjoni.
2 Analüüsitud kõnesid