Päevakorra profiil: Martin Helme
Eesti Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise Eesti Vabariigis Rootsi Kuningriigi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse eelnõu (682 SE) esimese lugemise jätkamine
2025-11-05
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Mõlemad kõnelejad on Rootsi vanglakaristuste täideviimise kokkuleppe ratifitseerimise vastu, pidades seda kõlbtuks ja printsipiaalselt valeks. Poliitiline positsioon on tugevalt väärtus- ja tulemuspõhine, keskendudes riikliku väärikuse kaotusele ja valitsuse suutmatusele tagada kodanike turvalisus. Reformierakonda peetakse Eesti riigi ja Tartu linna suurimaks julgeolekuohuks.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad näitavad teadmisi seadusandlikust protseduurist, vaidlustades eelnõu hääletusnõuet (51 häält eelarve mõju tõttu, viidates Artiklile 50). Teine kõneleja demonstreerib autoriteeti julgeoleku ja migratsiooni teemadel, sidudes Rootsi vangid multikultuursuse läbikukkumise ja Eestis kuritegevuse suurenemisega. Kasutatakse viiteid empiirilisele tõestusele mujalt maailmast, kuigi konkreetseid andmeid ei esitata.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik, terav ja emotsionaalne, kasutades tugevat negatiivset sildistamist ja süüdistusi (nt "küüniliselt valetades," "läbikukkunud valitsus"). Apellatsioonid keskenduvad moraalile ja ohutundele (riigi väärikus, tartlaste turvalisus), rõhutades valitsuse läbikukkumist tuumfunktsioonide tagamisel. Kasutatakse lihtsat ja otsest keelt, mis on suunatud valijate mobiliseerimisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja 1 viitab aktiivsele osalemisele parlamendi töös, mainides infotunnis Michalilt teema kohta küsimist. Muud tegevusmustrid, nagu esinemissagedus või kohtumised, andmetest ei selgu.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Reformierakond, keda süüdistatakse riigi hukkaajamises, valetamises valijatele ja julgeolekuohuna tegutsemises. Kriitika on suunatud ka Justiitsminister Liisa Pakostale, keda peetakse vastutavaks vanglate tühjuse ja kurjategijate tänavatel viibimise eest. Vastuseis on absoluutne, nõudes eelnõu kohest tagasilükkamist ja lubades selle hiljem tühistada.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmed näitavad puhtalt opositsioonilist stiili, kus koostöövalmidust ei väljendata. Kõneleja 2 nimetab valitsuskoalitsiooni (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid) ühise läbikukkumise eest vastutavateks, märkides ka Isamaa varasemat koostööd Reformierakonnaga.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalselt keskendutakse tugevalt Tartu linnale ja tartlastele, keda peetakse lepinguga otseselt ohustatuks, nimetades Reformierakonda Tartu suurimaks julgeolekuohuks. Rahvusvaheliselt rõhutatakse Rootsi ebaõnnestunud immigratsioonipoliitika tagajärgi, tuues esile Rootsi vangide päritolu.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud argumendid on tagaplaanil ja neid peetakse väärituks, kuna riik ei tohiks oma väärikust müüa "tühiste sentide eest". Rõhutatakse, et lepingul on eelarve mõju (kulud), mis nõuab 51 häält, mitte tulu teenimine.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest domineerivad julgeolek ja immigratsioon, rõhutades vajadust hoida kurjategijad trellide taga. Tugev vastuseis on moslemi immigratsiooni ülejäägi Eestisse toomisele, mida seostatakse Rootsi multikultuursuse läbikukkumisega ning raskete kuritegude (mõrv, vägistamine, pedofiilia) suurenemisega. Viidatakse ka Istanbuli konventsiooni ("pervopakt") ja Tapja-Tarmo juhtumiga seotud turvalisuse puudujääkidele.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on eelnõu 682 SE (Rootsi vangide kokkulepe) esimesel lugemisel tagasi lükkamine. Oluline rõhk on ka seadusandliku protseduuri õigsusel, nõudes eelarve mõju tõttu 51 hääle rakendamist. Lisaks lubatakse tulevikus tühistada nii see leping, automaks kui ka Istanbuli konventsioon.
2 Analüüsitud kõnesid