Päevakorra profiil: Martin Helme
Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (483 OE) teine lugemine
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastu enamikule välismissioonidele (nt Mosambiik, Liibanon), mida peetakse põhiseadusevastasteks "blankoveksliteks" ja ressursside raiskamiseks. Peamine rõhk on väärtuspõhisel raamistikul, kus Eesti peab keskenduma ainult oma riigi turvalisusele, mitte käituma impeeriumina. Stants on tugevalt opositsiooniline, nõudes riigikaitsepoliitika radikaalset muutmist vastavalt muutunud julgeolekuolukorrale.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse ja välismissioonide valdkonnas, nimetades konkreetseid missioone (Mosambiik, Liibanon, Süüria) ja kritiseerides nende eesmärke ("neokolonialism", "rohepesu"). Eriti rõhutatakse põhiseaduslikku aspekti seoses Riigikogu volituste delegeerimisega, nimetades neid eelnõusid "blankoveksliteks". Samuti kritiseeritakse Kaitseministeeriumi ja Peastaabi suutmatust arvestada muutunud julgeolekuolukorraga.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitluslik, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid süüdistusi ja retoorilisi küsimusi ("Kas Eesti on mingi impeerium?"). Kõneleja apelleerib nii loogikale (raha raiskamine, põhiseaduslikkus) kui ka moraalile, süüdistades vastaseid rutiinis ja arusaamatuses ("kas te ei saa aru või te ei taha aru saada"). Toon on otsekohene ja nõuab tegevuse lõpetamist ("Lõpetame ära!").
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne peeti Riigikogu olulise kaitseväe kasutamise eelnõu teisel lugemisel, mis näitab aktiivset osalemist kesksetes seadusandlikes aruteludes. Kõneleja taotles kohe alguses kolm minutit lisaaega, et oma põhjalikku vastuseisu raamistada ja argumente esitada.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kritiseeritavad sihtrühmad on Riigikaitsekomisjon, Kaitseministeerium ja Peastaap, keda süüdistatakse julgeolekuolukorra muutustest arusaamatuses ja vanas rutiinis tikkumises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebaotstarbekusele, põhiseaduslikele rikkumistele ja ressursside raiskamisele. Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid nõutakse vastuväidetavate eelnõude tagasilükkamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööd mainitakse vaid Varro Vooglaiuga, kellele viidatakse kui isikule, kes juhtis tähelepanu üliolulisele põhiseaduslikule aspektile. Puudub igasugune viide valmisolekule kompromissideks või erakondadeüleseks koostööks missioonide küsimuses, kuna seisukoht on põhimõtteliselt vastanduv.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kuigi arutelu puudutab rahvusvahelisi missioone (Aafrika, Lähis-Ida), on regionaalne fookus tugevalt suunatud tagasi Eestile. Rõhutatakse, et Eesti poliitikute ülesanne on seista selle eest, et Eestis oleks turvaline, ning et oma sõdureid on vaja Eestis, mitte välismaal seiklemas.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad riigikaitsekulutuste otstarbekale kasutamisele, vastandudes välismissioonidele, mida peetakse raiskamiseks. Kritiseeritakse maksutõuse (käibemaks, tulumaks, julgeolekumaks), mis kogutakse riigikaitse edendamiseks, kuid kulutatakse seejärel "mööda maailma seiklemiseks". Nõutakse ranget fiskaalset distsipliini kaitsekulutuste osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ei ole piisavalt andmeid.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on tugevalt suunatud Kaitseväe kasutamist puudutavate eelnõude vastustamisele, eriti nendele, mis on oma olemuselt "blankovekslid" ja vastuolus põhiseadusega. Kõneleja on vastustaja rollis, nõudes, et Riigikaitsekomisjon lõpetaks selliste eelnõude saali saatmise.
2 Analüüsitud kõnesid