Päevakorra profiil: Martin Helme
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) esimene lugemine
2024-11-20
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline põhiseisukoht on, et valimisõigus Eestis peab olema eranditult Eesti kodanike eriõigus kõikidel valimistel (kohalikel, Riigikogu, eurovalimistel). Kõneleja vastustab tugevalt koalitsiooni põhiseaduse muutmise eelnõu (536 SE), kuna see säilitab ja garanteerib valimisõiguse mittekodanikele, samal ajal kui Vene kodanikelt see ära võetakse. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes riigiõiguse ja kodakondsuse põhimõtetele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riigiõiguse ja põhiseaduse muutmise protseduuride vallas, tehes faktikontrolli mittekodanike valimisõiguse kehtiva regulatsiooni osas. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "õigustatud ootus" ja rõhutatakse, et eelnõu viib garantii põhiseaduse tasemele, mis on sisuliselt uue õiguse andmine. Samuti näidatakse teadlikkust valimisaktiivsuse statistika osas (30 000 Vene kodanikku vs 24 000 hallipassimeest).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on väga võitluslik, kriitiline ja irooniline, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja sarkasmi koalitsiooni aadressil. Kasutatakse teravat ja konfronteerivat keelt (nt "põhiseaduse sodimine," "näkku sülitate," "toore jõuga") ning rõhutatakse poliitilist võimuvõitlust. Loogiline argumentatsioon keskendub vastaspoole järjekindlusetuse ja silmakirjalikkuse paljastamisele õiguste äravõtmise teemal.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed piirduvad esinemisega Riigikogu saalis põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel. Mainitakse varasemat tegevust põhiseaduskomisjonis ja viidatakse eelseisvatele hääletustele, sealhulgas oma fraktsiooni eelnõu väljahääletamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse silmakirjalikkuses õiguste äravõtmise teemal (viidates koroonaajale, vihakõnele ja relvapiirangutele). Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilist järjekindlust kui ka põhiseaduse menetlemise protseduurilist jõuga läbisurumist. Vastaseid süüdistatakse "propagandas" ja "sildistamises" ning neilt nõutakse kompromissi otsimist "üle kogu välja".
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja nõuab kompromissi otsimist koalitsiooniväliselt, et tagada põhiseaduse muutmiseks vajalik toetus, andes selleks kolm kuud aega. Koostöö eelduseks on valmisolek arutada mittekodanike valimisõiguse teemat opositsioonierakondadega kahe lugemise vahel. Koalitsiooni praegust käitumist peetakse koostöövaimu vastaseks ("näkku sülitamine").
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendumine on täielikult riiklikul tasandil riigiõiguse ja kodakondsuse küsimustel, mis puudutavad valimisõigust kohalikel valimistel. Puudub spetsiifiline regionaalne või kohalik fookus.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ei ole piisavalt andmeid.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest rõhutatakse tugevat vastuseisu valitsuse piirangutele kodanike vabadustele, tuues näiteks kehalise autonoomia, sõnavabaduse piiramise vihakõne jutuga ja relvakandmise õiguste piiramise. Keskne sotsiaalne teema on mittekodanike ja Vene kodanike valimisõiguse küsimus Eestis, kus nõutakse valimisõiguse eemaldamist nii Vene kodanikelt kui ka halli passi omanikelt.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) vastustamine selle praegusel kujul. Eesmärk on saavutada muudatus, mis eemaldaks valimisõiguse kõikidelt mittekodanikelt ja Vene kodanikelt, tehes valimisõigusest Eesti kodanike eriõiguse. Koalitsiooni süüdistatakse põhiseaduse muutmise eelnõu kiirkorras ja toore jõuga läbisurumises.
2 Analüüsitud kõnesid