Päevakorra profiil: Martin Helme
Eesti õhkimine
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt riigikaitsele ja julgeolekule, vastandudes teravalt Reformierakonna juhitud valitsusele. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse suutlikkuse tagada julgeolek, kritiseerides relvastuse (kahurid, laskemoon, õhutõrje) äraandmist ja puudulikke evakuatsiooniplaane. Peamine rõhk on valitsuse ebaõnnestunud tegevusel ja vastutusel, nõudes vastuseid sõjaohu ja riigi hävitamise plaanide kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi riigikaitse logistika ja varustuse osas, mainides spetsiifilisi kategooriaid nagu tankitõrje- ja õhutõrjevarustus ning pioneerivarustus. Rõhutatakse tehnilisi küsimusi, nagu lõhkeaine olemasolu sildade, sadamate ja tehaste õhkimiseks. Teadmisi kasutatakse valitsuse kaitsevalmiduse ja evakuatsiooniplaanide detailseks küsitluseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, murelik ja küsimusi esitav, kasutades korduvalt retoorilisi küsimusi valitsuse vastutusele kutsumiseks. Toon on võitlev ja süüdistav, eriti Reformierakonna suunal, ning rõhutatakse vajadust poliitilise diskussiooni järele, mis on väidetavalt maha surutud "putinistiks" sildistamise kaudu. Kasutatakse tugevaid kujundeid, nagu Eesti jäämine "paljaks" ja valitsuse "tanki panemine".
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja reageerib otseselt Kaitseväe juhataja Andrus Merilo avaldustele, kasutades seda platvormina valitsuselt selgituste nõudmiseks. Tegevusmuster on reaktiivne, keskendudes poliitilise kommunikatsiooni ja vastutuse nõudmisele valitsusjuhilt.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse julgeolekumüütide purustamises ja riigi kaitsesüsteemide nõrgestamises. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust poliitilise debati lämmatamises ja vihjates, et valitsus kavatseb kriisi korral esimesena riigist lahkuda ("paneb esimese paadiga minema"). Kriitika on nii poliitika- kui ka isikupõhine (Kaja Kallas).
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöö kohta andmed puuduvad; pigem rõhutatakse poliitilise diskussiooni puudumist Eestis viimase kolme aasta jooksul ja vastaspoole poolt kriitika mahasurumist. Kõneleja püüab algatada poliitilist diskussiooni, mida ta väidab olevat varem välditud.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, käsitledes Eesti julgeolekut NATO ja Venemaa vahelise konflikti kontekstis. Rõhutatakse kogu Eesti territooriumi muutumist sõjatallermaaks ning infrastruktuuri (sillad, sadamad, tehased) hävitamise plaane.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on kaudsed, väljendades muret infrastruktuuri (laod, sadamad, tehased) hävitamise plaanide pärast, mis viitavad potentsiaalsele majanduslikule kahjule. Otseseid seisukohti maksude, kaubanduse või regulatsiooni kohta ei esitata.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne küsimus on Eesti rahva julgeolek ja ellujäämine sõjaolukorras. Tugev rõhk on elanikkonna massilise evakueerimise logistilistel ja moraalsetel aspektidel, nõudes valitsuselt selgeid vastuseid rahva saatuse kohta. Evakueerimisplaanide puudumine on esitatud eksistentsiaalse ohuna.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus puudub; rõhk on poliitilisel vastutusel ja strateegiliste kaitse- ning evakuatsiooniplaanide avalikustamise nõudmisel valitsuselt.
2 Analüüsitud kõnesid