Päevakorra profiil: Martin Helme
Arupärimine vanglakohtade väljarentimise kohta (nr 645)
2024-10-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitik on tugevalt vastu vanglakohtade väljarentimise plaanile, pidades seda lühinägelikuks, riiklikku julgeolekut ohustavaks ja ametnike survele allumiseks. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades, et riiklikud funktsioonid (nt vangide kinnihoidmine) on vajalikud kulud, mitte kasumi teenimise allikas. Ta kritiseerib valitsust "kapitulatsiooni" ja "pika plaani" reetmise eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi valitsuse protseduuridest, nõudes selgitust läbirääkimiste ja konsultatsioonide vahelise erinevuse kohta, viidates Eesti keele seletavale sõnaraamatule. Ta demonstreerib teadlikkust Justiitsministeeriumi sisemistest püüdlustest vanglakohti müüa, mainides konkreetset ametnikku (Priit Kama). Ekspertiisi kasutatakse peamiselt vastaspoole protseduuriliste ja sisuliste eesmärkide kahtluse alla seadmiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on äärmiselt võitlev, emotsionaalne ja provokatiivne, kasutades tugevaid solvanguid (nt "intelligentsi solvav jutt," "lolli mängimine," "popsid on võimul"). Apellatsioonid on peamiselt väärtuspõhised ja julgeolekule suunatud, vastandades rahalist kasu inimelude ja ühiskondlike kahjudega. Kõneleja kasutab irooniat ja äärmuslikke analoogiaid (koolide buldooseriga lammutamine) poliitika absurdsuse rõhutamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Not enough data.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsus, eriti Justiitsminister ja Eesti 200 erakond, keda süüdistatakse ametnikele allumises ja ebakompetentsuses. Kriitika on intensiivne ja isiklik, süüdistades valitsust "lollikeste" rollis, kes on nõus riigi "ära rüüstama". Samuti kritiseeritakse Hollandit ja Rootsit, kes on massiimmigratsiooni tõttu kuritegevuse plahvatuse all kannatavad riigid.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Not enough data.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul julgeolekul ja rahvusvahelistel tagajärgedel, tuues esile Lääne-Euroopa riike (Holland, Rootsi, Inglismaa, Prantsusmaa) negatiivsete näidetena massiimmigratsiooni ja kuritegevuse kasvu osas. Eestis mainitakse konkreetselt Tartu vanglat kui potentsiaalset sihtkohta ning Metsküla kooli näidet omavalitsuste lühinägelikust tegevusest.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt vastu riigi funktsioonide (vangistus) kasumlikkuse nõudele, rõhutades, et riik on olemuslikult kulu, millele tuleb peale maksta. Ta peab vanglakohtade väljarentimise majanduslikku kasu tühiseks, nõudes, et arvestataks kaasnevaid suuri ühiskondlikke kahjusid, mida on võimalik rahas mõõta.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne mure on massiimmigratsiooni tagajärjel tekkinud kuritegevuse ja terrorismiohu importimine Eestisse. Kõneleja on tugevalt vastu "terrorismitaustaga moslemite" toomisele, kuna see ohustab põliselanike turvalisust ja aitab potentsiaalsetel kurjategijate sugulastel Eestit avastada. Ta rõhutab, et Lääne-Euroopa riikides on sarnane poliitika toonud kaasa inimelude kaotuse.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendutakse valitsuse vanglakohtade väljarentimise poliitika vastustamisele arupärimise kaudu. Poliitiku äärmuslik ettepanek on tühjade vanglahoonete buldooseriga lammutamine, et vältida kahtlaste elementide sissetoomist tulevaste valitsuste poolt.
2 Analüüsitud kõnesid