Täiskogu istungite kaupa: Mart Helme

Kõneleja positsioneerib end dilemmat lahendava hääletajana, kes ei soovi hääletada Eesti delegatsiooni vastu, kuid samas ei toeta Indrek Saare kandidatuuri. See on väärtuspõhine seisukoht, mis väljendub erapooletuks jäämises. Seisukoht on mõõdukalt vastanduv konkreetsele kandidaadile, kuid toetav laiemale rahvuslikule esindatusele.

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud riigikaitsele ja isevarustamisvõimele pikaajalise sõjalise konflikti korral. Kõneleja nõuab tungivalt kohalikku laskemoona, relvasüsteemide ja toiduainete tootmise võimekust, kritiseerides praegust sõltuvust liitlastest ja Euroopa kehva laoseisu. Käsitlus on tulemuspõhine, rõhutades Eesti geograafilist haavatavust ("tupikriik") ja vajadust luua süsteemidele "ülekate".

Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline valitsuse sundmeetmetele, eriti eluasemete renoveerimise osas, ning maksutõusudele. Keskne raamistik on väärtuspõhine, rõhutades individuaalset vabadust, omandiõigust ja vastuseisu Brüsseli käskudele. Oluliseks teemaks on ka ebapiisav maanteede ehitus ja selle seos liiklussurmadega. Kõneleja süüdistab valitsust ühiskonna muutumises järjest vähem vabaks.

Keskne poliitiline seisukoht on maapiirkondade kriisi lahendamine, mille algpõhjuseks peetakse regionaalpoliitika puudumist, tööhõive kadumist ja madalat sündimust. Kõneleja on tugevalt vastu olemasolevate väikekoolide sulgemisele (nt Metsküla kool), pidades seda vastutustundetuks tegevuseks, mis kiirendab elanikkonna kahanemist. Positsioon on poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades vajadust tegeleda süsteemsete juurpõhjustega, mitte ajutiste lahendustega.

Poliitiline seisukoht keskendub kodanike privaatsuse ja julgeolekukontrolli tasakaalule kaasaegses ühiskonnas. Kõneleja vastustab tugevalt invasiivseid ja vananenud kontrollimeetodeid, nagu pakkide füüsiline avamine, pidades seda autoritaarseks. Ta pooldab kaasaegsete tehnoloogiliste lahenduste (läbivalgustamine) kasutamist ja nõuab kontrolliprotseduuride täielikku läbipaistvust kodanike teavitamise kaudu. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, vastandades modernsust 19. sajandi autoritaarse stiiliga.

Kõneleja poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse vastane, keskendudes majanduspoliitika ja julgeoleku/ideoloogia teemadele. Ta vastustab valitsuse maksupoliitikat ja majandusotsuseid, mis viivad ettevõtete pankrottideni ja töökohtade kadumiseni maapiirkondades. Julgeoleku ja ideoloogia vallas kritiseerib ta valitsuse otsust jätta pronkssõdur eemaldamata, nähes selles Vene imperialistliku propaganda võitu ja ohtu Eesti sisejulgeolekule.

Poliitiline fookus on suunatud riigiasutuste, eriti Prokuratuuri ja Keskkriminaalpolitsei tegevuse ja professionaalsuse hindamisele. Kõneleja võtab tugevalt kriitilise seisukoha, süüdistades prokuratuuri ebaprofessionaalsuses, võimu kuritarvitamises ja poliitilise instrumendina kasutamises. Peamised teemad on seotud Slava Ukraini kuritarvituste uurimise venimisega ja väidetava poliitilise repressiooniga (Kert Kingo juhtum). Seisukoht on tugevalt institutsioonide ebaefektiivsuse vastane ja nõuab vastutuse võtmist.

Kõige silmatorkavamad teemad on Eesti riigi kaitsevõime puudulikkus, eestikeelse hariduse väidetav hävitamine ja massiimmigratsioonist tulenev julgeolekuoht. Kõikides küsimustes on seisukoht tugevalt vastanduv valitsuse poliitikale, keskendudes väärtuspõhisele raamistikule (rahvusriigi ja eesti keele säilimine) ning valitsuse tegevuse ebakompetentsusele ja pahatahtlikkusele. Valitsust süüdistatakse süstemaatilises Eesti riigi katastroofini viimises.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsuse maksupoliitika vastane, seades kahtluse alla nii käibemaksu ja tulumaksu tõstmise kui ka uute, ebatavaliste maksude kehtestamise loogika. Küsimused on suunatud valitsuse mõttelaadi ja fiskaalstrateegia kritiseerimisele, kasutades ajaloolist konteksti. Esineja nõuab arvutusi maksutõusude mõju kohta riigieelarvele ja tarbijatele.

Tugev vastuseis valitsuse finantsjuhtimisele, kritiseerides maksude kehtestamist ja maksumaksja raha mõistusevastast kulutamist. Poliitiline fookus on suunatud riigi julgeoleku tagamisele, nõudes konkreetset varuplaani Ukraina sõja ebasoodsa lõpu ja geopoliitilise "ideaalse tormi" puhuks. Samuti rõhutatakse demokraatlikku legitiimsust, seades kahtluse alla e-valimiste usaldusväärsuse ja avaliku arvamuse eiramise. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine ja väärtuspõhine (demokraatia usaldus).