Päevakorra profiil: Mart Helme
Arupärimine ühtse eesti kooli kohta (nr 13)
2024-01-15
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes eestikeelse hariduse ülemineku meetodite vastustamisele, mida peetakse hariduse hävitamiseks. Nõutakse agressorriigi keele kasutamise lõpetamist Eesti riigi ametlikel kodulehekülgedel ja asjaajamiskeelena. Positsioon on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades rahvusriigi selgroo ja vundamendi säilitamist ning valitsuse ebakompetentsuse kritiseerimist.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib detailselt teadmisi haridusvaldkonna praktilistest probleemidest, eriti seoses kaasava hariduse koormusega õpetajatele ja koolivõrgu korrastamisega maapiirkondades. Välja tuuakse, et eestikeelsele haridusele üleminekut tehakse eestikeelset haridust hävitades, viidates õpetajate ülekoormusele ja eesti keelt mittevaldavaid õpilasi sisaldavatele klassikomplektidele. Mainitakse ka konkreetset arvu (2000) eesti keeles õpetamiseks mittekvalifitseeruvat õpetajat.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Väga konfronteeruv, süüdistav ja isiklik, kasutades peaministri suhtes üleolevaid ja halvustavaid väljendeid ("küürakat parandab ilmselt haud"). Toon on pakiline ja dramaatiline, ennustades riigi katastroofi ning toetudes tugevatele emotsionaalsetele apellidele ja ajaloolistele narratiividele (nt Tammsaare). Kasutatakse teravat kriitikat parlamendi (Riigikogu) muutumise kohta irrelevantseks organiks.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Osaleb aktiivselt Riigikogu arupärimistel, kasutades seda platvormi valitsuse teravaks kritiseerimiseks ja poliitiliste nõudmiste esitamiseks. Viitab varasemale kogemusele peaministri asetäitjana infotunnis vastamisel, et rõhutada praeguse valitsuse standardite langust.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on peaminister Kaja Kallas ja valitsus, keda kritiseeritakse intensiivselt nii poliitika (hariduse hävitamine, agressorriigi keele lokkamine) kui ka isikliku stiili (üleolevus, ebakompetentsus) pärast. Süüdistatakse pahatahtlikkuses ja tegutsemises "kurjade globalistide" või "süvariigi" näpunäidete järgi, mis välistab kompromissi. Rünnakud on väga isiklikud ja intensiivsed, viidates peaministri ametikohale mittekvalifitseerumisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Not enough data
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendub peamiselt riiklikule poliitikale, kuid väljendab muret regionaalse haridusvõrgu pärast. Kritiseerib väikeste maakoolide sulgemist ja koolivõrgu koomale tõmbamist maakondades, seostades seda eestikeelse hariduse hävitamisega.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev fookus eestikeelse hariduse kaitsel, kritiseerides kaasavat haridust kui eesti kooli hävitamise kava, mis paneb õpetajatele üle jõu käiva koorma. Nõutakse agressorriigi keele kasutamise lõpetamist ning agressorriigi kodanikelt valimis- ja relvaõiguse äravõtmist, et vältida poliitilise olukorra moonutamist.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendub valitsuse tegevuse kontrollimisele arupärimise kaudu, rõhutades vajadust muuta seadusandlikku raamistikku, mis puudutab agressorriigi keele kasutamist ja kodanike õigusi. Peamised nõudmised on seotud valimisõiguse ja relvaõiguse piiramisega agressorriigi kodanikele.
5 Analüüsitud kõnesid