Päevakorra profiil: Mart Helme
Arupärimine numbrituvastusega kaamerate võrgustiku ja sellega seonduva andmebaasi kohta (nr 756)
2025-06-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud tsiviilkontrolli puudulikkusele jõustruktuuride üle ja automaatse numbrituvastussüsteemi (ANTS) andmete massilisele ja põhjendamatule säilitamisele, eriti seaduserikkujate andmete kõrval. Ta nõuab seadusandlikku lahendust kontrolli kehtestamiseks ning kritiseerib valitsuse ebakompetentsust oma valdkonna tundmises. Ta toetab kaamerate süsteemset kasutamist konkreetsetel eesmärkidel (nt kiiruseületajate tuvastamine), kuid vastustab tugevalt süsteemi laiendamist (nt näotuvastussüsteemid kaubamajades).
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust sisejulgeoleku ja kaamerasüsteemide spetsiifika osas, eristades ANTS-i algset eesmärki (kiirustrahvid) selle laiendatud kasutusest. Ta viitab oma varasemale ministrikogemusele, et tõestada oma teadlikkust kaamerapiltidest ja vastuseisust näotuvastussüsteemi juurutamisele. Ta mainib ka tehisintellekti ja filtreerimissüsteemide võimekust miljonite andmete hulgast kiiresti infot leida.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on väga ründav, konfronteeruv ja isiklik, kasutades sarkasmi ja vastaste ebakompetentsuse rõhutamist (nt Kristen Michali nimetamine "isakeseks" ja sotside jutu nimetamine "lolliks jutuks"). Ta kasutab emotsionaalseid apelle, viidates Ameerika krimifilmidest tuntud andmete kättesaadavusele, et illustreerida kontrolli puudumise ohtu. Ta süüdistab vastaseid "reformierakondlikus plärtsumises" ja rõhutab oma varasemat kompetentsust ministrina.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster on seotud parlamendidebatiga (arupärimine), kus ta kasutab võimalust kritiseerida valitsuse tegevust ja ebakompetentsust. Ta viitab oma varasemale aktiivsele rollile ministrina, kus ta oli isiklikult huvitatud ja teadlik politsei kaamerasüsteemidest. Ta mainib ka oma varasemat kokkupuudet näotuvastussüsteemide juurutamise survega politsei poolt.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Kristen Michal (Reformierakond), sotsiaaldemokraadid ja valitsus tervikuna, keda süüdistatakse ebakompetentsuses, korruptsioonis ja riigi juhtimises "tegelike peremeeste" armust. Kriitika on intensiivne ja isiklik, keskendudes poliitiliste ametikohtade ebakvaliteetsele täitmisele ja teadmatusest tulenevale kontrolli puudumisele. Ta välistab debati vajalikkuse, nõudes koheseid seadusandlikke lahendusi.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöövalmidus puudub, kuna ta ründab teravalt nii Reformierakonda kui ka sotsiaaldemokraate, süüdistades neid ebakompetentsuses ja probleemi eitamises. Ta näeb lahendusena poliitilise tahte olemasolu ja eeskujude rakendamist "kopsakamatest, arenenumatest" riikidest, mitte kodumaist kompromissi või debatti. Ta rõhutab, et tsiviilkontrolli kehtestamiseks on vaja poliitilist tahet, mida praegusel valitsusel pole.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik, käsitledes Eesti sisejulgeoleku ja jõustruktuuride (politsei, piirivalve) süsteemide kontrolli ja seadusandlust. Ta viitab rahvusvaheliselt Ameerika Ühendriikidele ja nende andmete kättesaadavusele (nt "Chicago politseijaoskond"), kuid seda vaid retoorilise võrdlusena Eesti olukorraga.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ebapiisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on kodanikuvabaduste ja julgeoleku tasakaal, kus ta seisab tugevalt vastu massilisele andmete säilitamisele ja näotuvastussüsteemide laialdasele kasutuselevõtule. Ta rõhutab, et seadust rikkumata isikute andmeid ei tohiks säilitada ja nõuab kontrolli selle üle, kes andmetele ligi pääseb. Ta kritiseerib sotside seisukohta, et kuna meid niikuinii jälgitakse (telefonide kaudu), pole kaamerate jälgimine probleem.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik prioriteet on tsiviilkontrolli kehtestamine jõustruktuuride üle, mida on vaja seadusandlikult ära õiendada. Ta rõhutab, et selleks on vaja võtta eeskuju arenenumatest riikidest ja rakendada nende spetsiifiliselt välja töötatud seadusandlust. Ta on initsiaator kontrolli kehtestamise nõudmisel, mitte niivõrd konkreetse eelnõu esitaja.
2 Analüüsitud kõnesid