Päevakorra profiil: Mart Helme

Arupärimine Hiina luure ligipääsu kohta Eesti elanike andmetele rakenduste ja tehnoloogia kaudu (nr 718)

2025-04-07

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on Hiina küberluure kolossaalsel võimekusel Eestis ja valitsuse, eriti ministri, ebakompetentsusel selle ohu hindamisel. Kõneleja rõhutab tungivalt vajadust kehtestada tsiviilkontroll Eesti eriteenistuste üle, et lõpetada nende sekkumine poliitikasse. Raamistik on tugevalt tulemuspõhine, kritiseerides nii mineviku diplomaatilisi vigu kui ka praegust tegevusetust. Ta asetab Eesti julgeolekuprobleemid USA ja Hiina vahelise globaalse vastasseisu konteksti, pidades seda olulisemaks kui Ukraina sündmusi.

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust Hiina luuretegevuse, nii ajalooliste (1990. aastad) kui ka kaasaegsete digitaalsete (küberluure, tehisintellekt, nutiseadmed) meetodite osas. Ta tugineb isiklikule kogemusele Hiinas käimisest ja endisele Välisministeeriumi asekantsleri ametikohale, pakkudes konkreetseid asukohateadmisi (Keskturu juures asuv luurekeskus). Ta rõhutab Hiina luure kolossaalset võimekust ja lääneriikide mahajäämust selles valdkonnas.

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on väga võitluslik ja kriitiline, kasutades isiklikke kogemusi (Hiina külastus 1990. aastal, töö Välisministeeriumis) oma autoriteedi kinnitamiseks. Rõhk on emotsionaalsetel ja dramaatilistel väidetel (nt Hiina luure teab, millal minister tualetis käis) ning valitsuse sildistamisel ebakompetentseks. Kasutatakse otsekoheseid süüdistusi Eesti luureteenistuste poliitilises sekkumises, fabritseerimises ja korruptsioonis.

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales aktiivselt arupärimise arutelul, esitades järjestikku kaks kõnet, mis viitab tema prioriteedile antud teema osas. Ta viitab oma varasemale tegevusele Välisministeeriumi asekantslerina ning isiklikele vaatlustele Hiinas ja Eestis (nt Hiina luurekeskuse asukoht Keskturu juures).

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on ebakompetentne minister ja Eesti eriteenistused, keda süüdistatakse poliitikasse sekkumises, kohtuasjade fabritseerimises opositsiooni vastu ja korruptiivses rahaliikumises. Kriitika on äärmiselt intensiivne ja süüdistused on suunatud nii poliitilisele juhtimisele kui ka luureasutuste ebaeetilisele tegevusele. Ta kritiseerib ka Eesti varasemat diplomaatiat, mis oli liiga suuremeelne Hiina suhtes.

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei ole piisavalt andmeid.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt rahvusvaheline, asetades Eesti julgeoleku USA ja Hiina vahelise suure vastasseisu konteksti, mainides ka Ukrainat, Lähis-Ida ja Kaug-Ida. Riiklikul tasandil keskendutakse Hiina luure tegevusele Eestis, viidates konkreetsetele asukohtadele Tallinnas (Keskturu juures, Juhkentali tänav).

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja kritiseerib teravalt Eesti valitsuse kulutusi, eriti seoses Ukraina abistamise ja sõjatööstuse loomisega, nimetades seda tühja õhu võngutamiseks ja korruptiivseks raha kantimiseks. Ta hindab kõrgelt Hiina pragmaatilist lähenemist, mis tagab edu enne tegutsemist, vastandades seda Eesti ebaõnnestunud ettevõtmistele.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ei ole piisavalt andmeid.

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine prioriteet on tsiviilkontrolli kehtestamine Eesti eriteenistuste üle, et takistada nende sekkumist poliitikasse ja infooperatsioone. Kõneleja esineb kriitiku ja nõudjana, rõhutades, et see on ministri esmaülesanne enne välisluurega tegelemist. Ta mainib ka muret Huawei ja TikToki pärast, viidates vajadusele reguleerida digitehnoloogiat.

2 Analüüsitud kõnesid