Päevakorra profiil: Helle-Moonika Helme

Korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE) esimene lugemine

2024-03-06

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine ja keskendub Eesti kultuuriruumi kaitsmisele sisserände, eriti islami kultuuri sissetoomise eest. Kõneleja vastandub valitsuse (Reformierakonna) ja liberaalide/sotside poliitikale, süüdistades neid silmakirjalikkuses naistevastase vägivalla ja diskrimineerimise teemal. Põhiseisukoht on, et immigratsioon on juurpõhjus, millega tuleks tegeleda, et vältida kultuurikonflikte ja julgeolekuprobleeme.

4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi islami kultuuri ja naiste rolli teemal (nikaab, burka, perevägivald) ning seostab seda immigratsioonipoliitikaga. Ta viitab julgeolekuorganite avalikele hoiatustele moslemi kogukonna kasvu osas, kuid ei esita konkreetseid andmeid ega statistikat. Teadmised on suunatud pigem kultuurikriitikale ja poliitiliste seoste loomisele.

4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitlev, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades teravaid väljendeid nagu "silmakirjalikkus kuubis". Kasutatakse tugevat vastandamist (liberaalid vs. tegelikkus, Eesti mees vs. islami mees) ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada vastaste moraalset ebaõnnestumist. Toon on kriitiline ja otsene, keskendudes vastaspoole motiivide ja poliitika paljastamisele.

4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster piirdub Riigikogu saali debattidega, kus esitatakse nii protseduurilisi märkusi eesistujale kui ka sisulisi küsimusi eelnõu ettekandjale. Kõneleja on aktiivne Korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel.

4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on liberaalid, sotsid ja Reformierakond, keda kritiseeritakse teravalt silmakirjalikkuse ja immigratsioonipoliitika eest. Kriitika on intensiivne, väärtuspõhine ning puudutab nii poliitilisi seisukohti kui ka protseduurilisi küsimusi eesistuja töökorra järgimise osas. Kõneleja seab kahtluse alla vastaspoole siiruse naistevastase vägivalla vastases võitluses.

4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt.

4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on suunatud riiklikule tasandile (Eesti kultuuriruum) ja rahvusvahelistele teemadele (immigratsioon, moslemi kogukond). Konkreetseid kohalikke või piirkondlikke probleeme ei mainita.

4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad puuduvad; palgalõhet mainitakse vaid retoorilise vahendina, et näidata vastaste silmakirjalikkust sotsiaalsete probleemide käsitlemisel.

4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil immigratsioonivastasus ja Eesti kultuuriruumi kaitsmine islami kultuuri sissetoomise eest. Kõneleja rõhutab naistevastase vägivalla ja diskrimineerimise probleeme (burka, nikaab, perevägivald), süüdistades immigratsiooni nende süvendamises. Ta rõhutab vajadust kaitsta Eesti kultuuriruumi väärtusi.

4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE) esimesel lugemisel, mille vastaseid argumente kasutatakse immigratsiooni ja kultuurikonfliktide teema tõstatamiseks. Kõneleja on eelnõu suhtes kriitiline, suunates tähelepanu juurpõhjustele (immigratsioon) ja küsides, kas seda teemat komisjonis arutati.

4 Analüüsitud kõnesid