Päevakorra profiil: Helle-Moonika Helme
Keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu (161 SE) esimene lugemine
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugevalt eestikeelse teeninduse ja keeleruumi kaitsmise poolt, rõhutades, et see on põhiseaduslik õigus ja rahvuskultuuri küsimus. Seisukoht on suunatud keeleseaduse rikkujate vastu, eriti suurte äriühingute osas, keda tuleb karistada tunnetatavate sanktsioonidega. Probleemi lahendamist nähakse eelkõige seaduse jõustamise ja trahvimäärade tõstmise kaudu, mis on nii poliitika- kui ka väärtuspõhine lähenemine.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust keeleseaduse ja selle rakendamise osas, tuues välja konkreetsed trahvimäärad ja nende tõstmise põhjendused. Ta tunneb Keeleameti rolli ja teab, et kehtivad väikesed trahvisummad ei motiveeri suure käibega äriühinguid. Esitatakse detailne teave uute trahvimäärade (kuni 50 000 eurot ja kuni 5% käibest) ja nende majandusliku mõju kohta.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on murelik ja tungiv, rõhutades, et olukord eestikeelse teenindusega on halvenenud ja läheb "käest ära". Kasutatakse nii loogilisi argumente (trahvide majanduslik mõju) kui ka emotsionaalseid näiteid igapäevaelust (teenindus Maximas või Otepääl). Kõneleja kasutab mõisteid nagu "hirmufaktor" ja "nügimine", et kirjeldada riigi mõjutusvahendeid.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõnelemine on keskendunud konkreetse seaduseelnõu (161 SE) esitlemisele ja kaitsmisele esimesel lugemisel. Mainitakse, et eelnõu menetlemine on viibinud, olles komisjonis olnud juba "tükk aega tagasi". Kõneleja viitab ka isiklikele kogemustele seoses eestikeelse teeninduse puudumisega.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kriitika objektid on suured äriühingud ja tööandjad, kes keeleseadust eiravad, kuna senised trahvid neid ei mõjutanud. Kriitika on suunatud ka laiemale immigratsioonipoliitikale ja haridussüsteemile, mis ei suuda keeleruumi piisavalt kaitsta. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes ebaefektiivsele seaduse täitmisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab fraktsioonideülesele konsensusele komisjonis eesti keele kui riigikeele staatuse ja eestikeelse teeninduse nõudmise osas. Samas tunnistab ta, et sarnase sisuga eelnõusid erinevate arvandmetega on esitatud, jättes lõpliku trahvimäära otsustamise Riigikogu saali ja komisjoni hooleks.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on üleriigiline, rõhutades, et eestikeelse teeninduse probleem on levinud nii suurtes keskustes kui ka piirkondades, mida on harjutud pidama eestikeelseks (nt Otepää). Mainitakse ka Ida-Virumaad, kus olukord oli varem isegi parem kui praegu mõnes teises Eesti piirkonnas.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab tugevat regulatiivset sekkumist ja kõrgeid trahve, et sundida suure käibega äriühinguid õiguskuulekale käitumisele. Leiab, et senised väikesed trahvid ei motiveeri ettevõtteid ning trahvi suurus peab olema tunnetatav, ulatudes kuni 5%-ni käibest. Eesmärk on sundida ettevõtteid oma äritegevust ümber korraldama, et täita riigi nõudmisi.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Põhiline sotsiaalne teema on eesti keele kaitse ja säilimine, mida käsitletakse põhiseadusliku õigusena ja rahvuskultuuri alusena. See teema on tihedalt seotud immigratsiooni ja eestikeelsele haridusele ülemineku raskustega, mida peetakse keeleruumi halvenemise põhjusteks.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik prioriteet on keeleseaduse muutmine (eelnõu 161 SE), et tõsta trahvimäärasid ja kehtestada käibepõhised karistused juriidilistele isikutele. Eelnõu eesmärk on tagada eesti keele parem kaitse teenindussfääris ja anda Keeleametile täiendavad võimalused oma ülesannete täitmiseks. Kõneleja on eelnõu algataja ja tugev toetaja.
4 Analüüsitud kõnesid