Päevakorra profiil: Helle-Moonika Helme

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töömaailmas esineva vägivalla ja ahistamise kõrvaldamist käsitleva konventsiooni (nr 190) ratifitseerimise seaduse eelnõu (469 SE) teine lugemine

2024-10-24

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugev vastuseis Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni ratifitseerimisele, kuna see sisaldab varjatud ideoloogilisi elemente, eelkõige sotsiaalse soo mõiste. Kõneleja defineerib opositsiooni rolli kui seaduste lahtivõtmist ja peidetud ohtude väljaselgitamist, vastandudes koalitsiooni automaatsele heakskiidule. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, keskendudes traditsioonidest hälbele ja nimetades eelnõu "Brežnevi pakikeseks".

4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi konventsiooni spetsiifilistest artiklitest (Artikkel 1, 4, 6) ja nende rakendamise kohustustest. Ta on kursis Riigikogu töökorraldusega, nõudes komisjoni protokollide avalikustamist ja viidates varasemale arutelule Minister Pakostaga. Rõhutatakse, et vägivald ja ahistamine on juba kehtivas kriminaalseaduses käsitletud, seades kahtluse alla uue regulatsiooni vajalikkuse.

4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kirglik, võitluslik ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja iroonilisi näiteid (nt kassi näide ja kassiliiva nõue). Kasutatakse metafoore nagu "Brežnevi pakike" varjatud ideoloogia kirjeldamiseks. Kõneleja on otsekohene ja kritiseerib teravalt koalitsiooni tegevust ja liberaalide eetilist käitumist.

4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seaduseelnõu teisel lugemisel, esinedes hilisel õhtutunnil. Ta osaleb aktiivselt küsimuste esitamises ettekandjale ja nõuab komisjoni protokollide avalikustamist. Märgitakse, et materjalide lugemine ja küsimuste ettevalmistamine on opositsioonisaadiku rutiinne töö.

4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on koalitsioonisaadikud, keda süüdistatakse seaduste pimesi läbijooksutamises, ning Reformierakond (liberaalid). Eriti terav kriitika on suunatud Jürgen Ligile, keda süüdistatakse verbaalses vägivallas ja ahistamises töökohal Riigikogu puldis. Vastuseis on intensiivne ja kompromissitu, väites, et liberaalidele on kõik lubatud ning nad legitimeerisid naistevastast vägivalda.

4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei ole piisavalt andmeid.

4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvusvahelisel õigusel (ILO konventsioon) ja selle rakendamisel Eesti Vabariigi seadusandluses. Regionaalne fookus puudub.

4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Väljendatakse muret tööandjate liigse regulatiivse koormamise pärast, mis tekib sotsiaalsete sugude arvestamise kohustusest. Rõhutatakse, et tööandja peaks panema liiga suure ressursi "kõige selle hullumeelsusega" arvestamisele, mis on majanduslikult ebamõistlik.

4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetes küsimustes on kõneleja tugevalt traditsioonilistel seisukohtadel, vastustades sotsiaalse soo mõiste sissetoomist ja viidates abieluvõrdsusele kui hälbele traditsioonidest. Ta rõhutab bioloogiliste sugude olemasolu ja traditsioonilist vastastikust austust meeste ja naiste vahel. Hoiatatakse ideoloogiliste MTÜ-de ja "100 soo" kontseptsiooni eest.

4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni ratifitseerimise eelnõu (469 SE) vastustamine. Kõneleja on eelnõu tugev vastane, keskendudes selle sätete (Art 1, 4, 6) analüüsile ja väites, et Eesti õigusriik suudab vägivalla ja ahistamisega toime tulla ka ilma uue konventsioonita.

4 Analüüsitud kõnesid