Päevakorra profiil: Helle-Moonika Helme
Arupärimine vanglakohtade väljarentimise kohta (nr 645)
2024-10-21
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastu vanglakohtade väljarentimise plaanile, pidades seda finantsiliselt naeruväärseks ja moraalselt küsitavaks. Kriitika on suunatud valitsuse läbipaistmatusele ja ebakompetentsusele eelarvepuudujäägi lahendamisel, rõhutades, et Riigikogu on otsustusprotsessist elimineeritud. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine ja väärtuspõhine, keskendudes valitsuse tegevuse ebaõnnestumisele ja aususe puudumisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib teadmisi vanglate operatiivkulude (üld- ja hambaravi, psühholoogiteenused, religioossed teenused) ning kriminaalhooldussüsteemi toimimise kohta. Viitab konkreetsetele ametnikele (kriminaalhooldajad) ja kasutab finantsandmeid (30 miljonit tulu vs. miljardites puudujääk) oma argumentide toetuseks. Esitab detailseid küsimusi selle kohta, kas potentsiaalne tulu kataks kõik vastuvõtva riigi kulud.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja emotsionaalne, süüdistades valitsust otseselt valetamises ja läbipaistmatuses. Kasutab irooniat (30 miljonit on naeruväärne) ja rõhutab, et Riigikogu saab vastuseks vaid "ümmargust juttu". Kõneleja kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle, et rõhutada valitsuse prioriteetide väära suunda ja inimestega mitte arvestamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu arupärimiste protsessis, pidades seda üheks vähestest võimalustest valitsusega debatti pidada ja informatsiooni saada. Ta märgib, et Riigikogu on otsuste vastuvõtmisest elimineeritud, mis viitab vajadusele kasutada just arupärimisi kui kontrollimehhanismi.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsus ja justiitsminister, keda kritiseeritakse läbipaistmatuse, ebaefektiivse eelarvepoliitika ja valede eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust inimestega mitte arvestamises ja "imelike majandusmudelite" pakkumises. Eriti teravalt kritiseeritakse varasemaid valitsusjuhte ja praegust valitsust läbirääkimiste tegeliku seisu varjamise eest.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Puuduvad viited koostööle või kompromissivalmidusele teiste fraktsioonidega; fookus on valitsuse teraval kritiseerimisel. Märgib vajadust tasakaalustada kõnede vooru, et see ei oleks liiga "maskuliinne", mis võib viidata kollegiaalsusele oma fraktsiooni või teiste naiskolleegidega.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikel ja rahvusvahelistel teemadel, käsitledes Eesti riigieelarvet, vanglasüsteemi ja suhteid Ühendkuningriigiga. Mainitakse ka Euroopa Liidu tasandi poliitikaid (rohepööre, CO2 äri), mis mõjutavad Eesti majandust. Regionaalne fookus puudub.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Pooldab eelarvepuudujäägi lahendamist suurte kulude kärpimise teel (Rail Baltic, rohepööre), mitte aga väikeste summade korjamisega sotsiaaltoetustest, visiiditasudest või peretoetustest. Peab valitsuse pakutud 30 miljoni suurust tulu vanglate rendist riigieelarve puudujäägi kontekstis naeruväärseks. Vastustab majandusmudeleid, mis keeravad normaalse elu pea peale, nagu CO2 mürgiks kuulutamine äri eesmärgil.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendub kriminaalõigusele ja ühiskondlikule ohutusele, kritiseerides vanglate tühjendamise poliitikat, mis lubab potentsiaalselt ohtlikel rikkujatel vabaduses viibida. Tõstab esile sotsiaalset ebavõrdsust, kuna vangidele on tasuta kättesaadavad kallid teenused (hambaravi, psühhiaatria), mis korralikele inimestele Eestis kättesaadavad ei ole.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine fookus on valitsuse tegevuse kontrollimisel arupärimise kaudu vanglakohtade väljarentimise teemal. Kõneleja on tugev vastane valitsuse plaanidele ja nõuab pidurite tõmbamist suurtele infrastruktuuri- ja rohepöörde projektidele, mis on tema hinnangul rahaliselt vastutustundetud.
3 Analüüsitud kõnesid