Päevakorra profiil: Helle-Moonika Helme
Arupärimine Via Baltica kohta (nr 234)
2024-10-07
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt vastanduv valitsuse taristuprojektide prioriteetidele, eriti Rail Balticu utoopilisele ja raiskavale rahastamisele. Kõneleja nõuab tungivalt investeerimist olemasolevasse Via Baltica koridori ning siseriiklikesse neljarealistesse teedesse (Tartu, Pärnu, Narva). Positsioon on peamiselt tulemuspõhine, keskendudes ebaefektiivsele ressursside kasutamisele ja strateegiliste kohustuste täitmata jätmisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust taristuprojektide, eriti Via Baltica ja Rail Baltica strateegilise, majandusliku ja sõjalise tähtsuse osas. Argumentide toetuseks kasutatakse konkreetseid rahalisi andmeid ja statistikat, tuues esile Rail Balticu kulukuse (nt 70,8 miljonit eurot 9,2 km eest) ja prognoositava puudujäägi (3 miljardit aastaks 2030).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitlev, kriitiline ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid termineid nagu "hullumeelne" ja "rahapesu". Kõneleja tasakaalustab loogilisi apelle (konkreetsed kulunäitajad) terava süüdistusega valitsuse tegevuse ja utoopiliste projektide vastu. Toon on kiireloomuline, rõhutades Via Baltica strateegilist olulisust sõja kontekstis.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster näitab püsivust ja struktureeritust, kuna käsitletakse juba 10. mail esitatud arupärimist, mis on adresseeritud uuele ministrile. See viitab süstemaatilisele valitsuse vastutusele võtmisele ja teema järjepidevale esiletoomisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis on suunatud valitsuse taristupoliitikale ja Rail Balticu rahastamisele, mida peetakse raiskamiseks ja utoopiaks. Kriitika on intensiivne ja poliitiline, süüdistades projekti Euroopa Liidu raha pesemises ja Eesti maksumaksja raha raiskamises. Konkreetsed vastased on ministrid Kristen Michal ja Vladimir Svet, kellelt nõutakse vastuseid.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid pole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on nii rahvusvahelistel koridoridel (Via Baltica tähtsus Eestile, Lätile, Leedule ja Poolale) kui ka siseriiklikul taristul. Rõhutatakse vajadust neljarealiste teede järele Tartusse, Pärnusse ja Narva, mis näitab laia regionaalpoliitilist huvi. Märgitakse ka naaberriikide (Läti) võimalikku loobumist Rail Balticu osadest.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad olemasolevasse taristusse investeerimise tähtsust konkurentsivõime, ekspordi ja töökohtade loomise suurendamiseks. Ollakse tugevalt vastu rahalisele raiskamisele, utoopilistele projektidele ja suurele puudujäägile (3 miljardit eurot), eelistades fiskaalset vastutustundlikkust ja investeerimist toimivasse võrku.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmeid pole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine fookus on valitsuse vastutusele võtmisel formaalse arupärimise kaudu Via Baltica rahastamise ja väljaehitamise kohta. Laiem prioriteet on taristuinvesteeringute ümbersuunamine Rail Balticult olemasolevatele maanteedele, et täita Euroopa Liidu ees võetud kohustusi Via Baltica osas.
2 Analüüsitud kõnesid