Päevakorra profiil: Anti Haugas
Siseministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2024-09-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on riigi julgeolekul ja kriisivalmidusel, rõhutades vajadust idapiiri lõplikuks väljaehitamiseks ja elanikkonnakaitse püsirahastuse tagamiseks. Seisukohad on tugevalt toetavad julgeolekuinvesteeringute osas, nähes neid vundamendi kindlustamisena kriiside ajal. Oluline on ka kodanike valmisoleku suurendamine ning mitteliitlasriikide kodanike relvaomamise ja hääleõiguse piiramine. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine ja tulemuslikkusele orienteeritud, rõhutades saavutusi alates 2014. aastast.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust siseturvalisuse, piiriehituse ja elanikkonnakaitse valdkonnas, kasutades konkreetseid ajaloolisi viiteid ja statistilisi andmeid. Ta esitab detailseid numbreid rahastuse (nt €12 miljonit piirile, €300 000 komandole) ja avaliku usalduse (Päästeamet 97%, Politsei 88%) kohta. Asjatundlikkust toetab ka isiklik kogemus abipolitseinikuna Võrumaal.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on ametlik, sisuline ja mõõdukalt optimistlik saavutatud progressi osas, kuid samas tungiv, rõhutades, et "ajaaken on kahjuks üpriski lühikeseks [ajaks]" lahenduste leidmiseks. Kasutatakse nii loogilisi argumente (rahastuse vajadus, usaldusstatistikad) kui ka isiklikke näiteid ja anekdoote (Võrumaa abipolitseinik, Luutsniku komando) kohaliku initsiatiivi esiletoomiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab regulaarsele tegevusele nii poliitilisel tasandil (eelarveprotsessid, seadusloome) kui ka praktilisel tasandil, mainides oma tegevust abipolitseinikuna Võrumaal ja suhtlemist kolleegidega. Ta on olnud seotud piiriehituse töörühmaga ja jälgib PPA kriisireservi ettevalmistust. Kõne ise on osa Siseministri ettekande arutelust.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest poliitilist vastast või erakonda ei kritiseerita. Kriitika on suunatud süsteemsetele puudujääkidele, nagu ebapiisav instruktorite ja treeningbaaside hulk, mis takistab elanikkonna valmiduse kiiret kasvu. Samuti rõhutatakse vajadust lahendada mitteliitlasriikide kodanike hääleõiguse küsimus, mis on "lõpetamata asi".
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab tugevat koostööd nii Riigikogu kolleegidega ("heade Riigikogu kolleegidega") kui ka Siseministeeriumi valitsemisala vabatahtlike ja vabaühendustega. Ta näeb koostööd kriisivalmiduse kasvatamise võtmena ja kutsub üles erakondadeülesele konsensusele mitteliitlasriikide kodanike hääleõiguse küsimuses, mis peaks toimuma "vastavalt oma südametunnistusele".
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Rõhuasetus on tugevalt Ida-Eestil (piiri väljaehitamine) kui Euroopa Liidu ja NATO idapiiril. Eraldi tuuakse esile Lõuna-Eesti, eriti Võrumaa ja Põlva vald, kus kohalik initsiatiiv (Luutsniku komando) näitab kogukonna panuse olulisust riikliku toetuse abil. Mainitakse ka isiklikku tegevust abipolitseinikuna Võrumaal.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad strateegilisele avalikule rahastamisele julgeoleku tagamiseks, nõudes piiri ehituse lõpetamiseks piisavat rahastust ja elanikkonnakaitsele püsirahastust. Toetab liitlaste rahaliste vahendite kaasamist, et vähendada Eesti maksumaksja koormust "kuluka ja aeganõudva protsessiga" toimetulekul. Näeb riiklikku toetust (nt €300 000 komandole) olulise lükkena kogukonna missiooni jätkamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil elanikkonna kriisivalmidus ja riigi julgeolek. Kõneleja toetab tugevalt mitteliitlasriikide kodanike relvaomamise õiguse piiramist ja peab lõpetamata teemaks nende hääleõiguse piiramist kohalikel valimistel. Rõhutatakse vajadust tagada võimalikult paljudele Eesti elanikele oskused ja teadmised kriisides toimetulekuks.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on olnud piiri täiendaval tugevdamisel, milleks 2024. aasta eelarvega tagati enam kui 12 miljonit eurot. Olulise võiduna tuuakse välja mitteliitlasriikide kodanike relvaomamise õiguse piiramine. Tulevane prioriteet on mitteliitlasriikide kodanike hääleõiguse piiramine, millele käesolev Riigikogu koosseis peaks lahenduse leidma.
2 Analüüsitud kõnesid