Päevakorra profiil: Andre Hanimägi
Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-04-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, keskendudes protseduurilisele ebaõnnestumisele (sotsiaaldialoogi rikkumine Töölepingu seaduse puhul) ja õigusloome kvaliteedile (Konkurentsiseaduse killustatus, eurodirektiivide ülevõtmise vead). Rõhutatakse vajadust taastada avalik usaldus, tagada kodanike turvalisus (pettused) ja kaitsta inimõigusi. Positsioon on peamiselt poliitika- ja soorituspõhine, nõudes tänaste probleemide ausat lahendamist enne pikaajaliste visioonide elluviimist.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab autoriteeti õigusloome, digiriigi arengu ja küberjulgeoleku teemadel, käsitledes detailselt andmeõiguse kaasajastamist, tehisaru integreerimist kohtumenetlustesse ja Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise probleeme. Demonstreeritakse teadmisi spetsiifilistest juriidilistest vaidlustest, näiteks Töölepingu seaduse vastuolust Euroopa Kohtu lahendiga ja Konkurentsiseaduse ebatõhusast menetluste killustamisest. Eraldi rõhutatakse tehisaru levikust tulenevate pettuste ohtude analüüsi ja ennetamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne ja analüütiline, tasakaalustades tunnustust "Eesti 2035" eesmärkidele terava kriitikaga tänaste probleemide lahendamise osas. Kasutatakse konkreetseid näiteid (Pihlakodu, parklate kaabeldamine) ja viiteid autoriteetidele (Riigikontrolör, Euroopa Kohus, Tööinspektsioon) argumentide tugevdamiseks. Toon on valdavalt tõsine ja nõudlik, sisaldades nii protseduurilisi kui ka tugevaid moraalseid apelle (inimväärikus, õiglustunne).
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales Justiits- ja digiministri ettekande arutelul, esitades mitmeid kriitilisi küsimusi ja ettepanekuid. Mainitakse arupärimise esitamist Pihlakodu juhtumi asjus ja ettepanekut kuulata õiguskomisjonis ära peaprokurör. See viitab aktiivsele osalemisele nii parlamendi täiskogu aruteludel kui ka komisjonitöös.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud valitsuse ja Justiitsministeeriumi tegevusele, kritiseerides teravalt sotsiaaldialoogi rikkumist Töölepingu seaduse muudatuste puhul ja ebatõhusat õigusloomet (Konkurentsiseaduse killustamine). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust usalduse õõnestamises ja eurobürokraatia tekitamises. Eriti terav oli kriitika riigi esialgsete sõnade suhtes Pihlakodu juhtumis, mis riivasid ühiskonna õiglustunnet.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab põhjaliku kaasamise vajadust sotsiaaldialoogis (tööõigus), nõudes tööandjate ja ametiühingutega läbirääkimist. Lisaks teeb ta ettepaneku luua laiapõhjaline koostöövõrgustik pettuste vastaseks võitluseks, kaasates Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, politsei, Finantsinspektsiooni, telekomiettevõtteid ja panku.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikel ja rahvusvahelistel õigusruumi ja digiarengu teemadel, nagu "Eesti 2035" strateegia elluviimine ja Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmine. Konkreetne regionaalne või kohalik fookus puudub, kuid rõhutatakse Eesti inimeste turvalisuse ja vara kaitset pettuste eest.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad vajadust reguleerida kinnisvaraturgu, et kaitsta ostjaid ja müüjaid varjatud puuduste eest. Tugev toetus on sotsiaaldialoogi säilitamisele tööõiguses. Kritiseeritakse valitsust Konkurentsiseaduse ebaefektiivse ülevõtmise eest, mis tekitab ettevõtetele tarbetut killustatust ja suuri trahve, ning vastandutakse bürokraatlikele lahendustele nagu "üks seadus sisse, üks välja" põhimõte.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas on tugev fookus inimõiguste ja haavatavate isikute väärikuse kaitsmisel, mida rõhutati Pihlakodu juhtumi kontekstis. Oluline teema on ka laialdane pettuste probleem, mis ohustab Eesti inimeste vara ja turvalisust, nõudes riigilt kiiret ja koordineeritud tegevuskava, mis hõlmaks karistusõigust ja kahju hüvitamise lihtsustamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Prioriteedid hõlmavad Töölepingu seaduse muudatuste ümbervaatamist sotsiaaldialoogi taastamiseks, Konkurentsidirektiivi tõhusa ülevõtmise tagamist ning kinnisvaratehingute varjatud puuduste regulatsiooni muutmist. Lisaks tehakse ettepanek luua pettustevastane tegevuskava, mis tugevdaks karistusõiguslikke võimalusi ja parandaks ohvritele kahju hüvitamise korda.
3 Analüüsitud kõnesid