Täiskogu istungite kaupa: Kalle Grünthal

Retooriline stiil on võitluslik, süüdistav ja otsekohene, eriti koalitsiooni ja ERR-i aadressil. Poliitilise propaganda olemuse selgitamiseks kasutatakse tugevaid ajaloolisi võrdlusi (Joseph Goebbels) ning isiklikke näiteid (Anna Levandi, biolaborid) juriidiliste argumentide toetamiseks. Kõneleja segab formaalset eelnõu tutvustust teravate poliitiliste rünnakute ja isiklike anekdootidega.

Retooriline stiil on formaalne (pöördumine istungi juhataja poole), kuid samas teravalt süüdistav ministri suunas. Kasutatakse juriidilisi argumente (Reklaamiseaduse tsiteerimine) toetamaks emotsionaalset ja eetilist süüdistust valetamises. Toon on nõudlik ja otsib kiiret protseduurilist lahendust ministri väidetavale ebaeetilisele käitumisele.

Retooriline stiil on väga konfronteeriv ja agressiivne, sisaldades otseseid süüdistusi valetamise kohta. Kasutatakse tugevat emotsionaalset ja ebakonventsionaalset keelt, nagu näiteks väljend "solgiämbri endale pähe", et vastast diskrediteerida. Kõneleja rõhub loogiliste argumentide asemel vastase isiklikule ebakompetentsusele.

Retooriline stiil on konfronteeriv, nõudlik ja korduv, eriti ministri vastuse suhtes, keda süüdistatakse küsimusele vastamisest kõrvalehoidmises. Kasutatakse nii loogilisi argumente (eksperthinnangud) kui ka emotsionaalset rõhuasetust, rõhutades, et elekter on eluks vajalik kaup, mitte luksuskaup.

Retooriline stiil on teravalt kriitiline, võitlev ja murelik, kasutades tugevaid metafoore ja ajaloolisi võrdlusi (nt "püha lehm Indias", NKVD). Ta toetub ulatuslikule faktilisele loetelule kohtuotsustest, et luua loogiline alus emotsionaalsele ja väärtuspõhisele apellatsioonile õigusriigi kaitseks. Ta esitab küsimusi saalile, et rõhutada oma seisukohtade universaalsust, ning vastab kriitikale otsekoheselt, viidates vastaste sildistamisele.

Retooriline stiil on terav, konfronteeriv ja süüdistav, kasutades otseseid küsimusi vastutuse nõudmiseks. Kõneleja toetub emotsionaalsele apellile, viidates avalikkuse laialdasele rahulolematusele (streigid, allkirjade kogumine) ja tsiteerides tuntud poliitilist klippi, et rõhutada valitsuse ebaausust.