Istungi profiil: Kalle Grünthal
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-29
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt süütuse presumptsiooni kaitsele meedia ja avaliku hukkamõistu eest, pidades seda oluliseks põhiõiguseks. Samuti väljendab kõneleja tugevat skepsist Riigikogu Rahanduskomisjoni pädevuse suhtes, süüdistades neid riigile kahjulike otsuste tegemises. Oluline on ka küpsuse ja elukogemuse rolli rõhutamine poliitilistel ametikohtadel. Kõneleja lähenemine on tugevalt väärtuspõhine ja õiguslik.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat juriidilist ja põhiseaduslikku asjatundlikkust, käsitledes detailselt süütuse presumptsiooni kriminaalmenetluse kontekstis. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "faktiväide" ja "väärtushinnang" ning viitab Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Riigikohtu lahenditele. Samuti on ta kursis põhiseaduse kommentaaridega presidendi vanusepiirangu osas.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on formaalne ja argumenteeritud, kasutades nii juriidilist loogikat kui ka emotsionaalseid näiteid (Marti Kuusik, Kajar Lember) meedia tekitatud moraalse ja materiaalse kahju illustreerimiseks. Toon on kohati kriitiline ja manitsev, eriti Riigikogu komisjonide ja meedia suunal, rõhutades vajadust saata ühiskonnale selge sõnum. Ta kasutab ka kõnekäände, näiteks "ajalehega võib tappa kärbse ja ka inimese".
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungitel, esitades seaduseelnõu ja osaledes debattides, sealhulgas kaitses oma ettepanekut komisjonis. Ta on valmis vastama küsimustele ja osaleb ka protseduurilistes vaidlustes istungi juhatajaga.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis on suunatud meedia kontrollimatu tegevuse vastu, mis rikub süütuse presumptsiooni alusetute faktiväidetega, ning Rahanduskomisjoni ebakompetentsuse vastu. Kriitika on suunatud ka Justiitsministeeriumi seisukoha vastu, mis peab tsiviilõiguslikke meetmeid piisavaks. Endist presidenti Kersti Kaljulaidi kritiseeritakse Marti Kuusiku juhtumi puhul demonstratiivse käitumise ja vabanduse puudumise eest.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja püüab luua ühisosa, tuues näiteid ka koalitsioonisaadikutest (Siim Kallas), keda meedia on ebaõiglaselt süüdistanud, et näidata eelnõu universaalset vajalikkust. Ta palub kolleegidel eelnõu toetada või vähemalt teisele lugemisele saata, et seda paremaks lihvida. Otsest koostööd teiste fraktsioonidega ei kirjeldata.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikel ja juriidilistel küsimustel, viidates Eesti seadustele ja rahvusvahelistele inimõiguste konventsioonidele. Mainitakse üht konkreetset juhtumit Peipsi ranna ääres, kuid see on pigem illustratiivne näide meedia tekitatud kahjust.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ei ole piisavalt andmeid.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest käsitletakse küpsuse ja elukogemuse rolli seoses vanusepiirangutega (alkohol, kasiino, presidendiks kandideerimine). Põhiline sotsiaalne fookus on kodanike au ja hea nime kaitsmisel ebaõigete faktiväidete eest, rõhutades süütuse presumptsiooni kui põhiõigust.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Karistusseadustiku muutmisel, et kriminaliseerida süütuse presumptsiooni rikkumine teadlike ja alusetute faktiväidetega. Kõneleja on selle eelnõu algataja ja nõuab tungivalt selle toetamist, et kaitsta isikuid, keda on ebaõigete faktiväidetega õnnistatud. Eelnõu näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
5 Analüüsitud kõnesid