Päevakorra profiil: Kalle Grünthal
Rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu (617 SE) esimene lugemine
2025-06-04
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud kellakeeramise lõpetamisele, mis on raamitud rahvatervise parandamise ja rahva ootuste täitmisena. Kõneleja rõhutab Eesti iseseisva otsustusõiguse vajadust, seades kahtluse alla Brüsselist tulevate korralduste (direktiivide) järgimise kohustuse, kui need kahjustavad kohalikke huve. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades tervist ja suveräänsust.
9 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikku teadmist kellakeeramise negatiivsetest tervisemõjudest, viidates konkreetsetele uuringutele (nt TTÜ, Ameerika unemeditsiini akadeemia) ja statistilistele andmetele (5% südameinfarktide kasv, õnnetuste sagenemine). Samuti on esitatud detailne teadmine Eesti varasema ajaregulatsiooni (1999–2002) ja Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmata jätmise juriidiliste argumentide kohta.
9 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne toon on valdavalt argumenteeriv, kohati emotsionaalne ja tungiv, eriti kui räägitakse rahva tervisest ja suveräänsusest (nt "see jant", "ähvardav signaal"). Retoorika tasakaalustab teadusandmetele tuginemise (teadlaste arvamused, uuringud) ja iseseisvuse teemalised väärtuspõhised apellatsioonid, kasutades ajaloolist võrdlust Moskva ja Brüsseli korralduste vahel.
9 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandliku algatuse esitaja ja kaitsja, osaledes eelnõu esimesel lugemisel ning viidates varasematele aruteludele Sotsiaalkomisjonis. Ta on kursis ministeeriumide (Sotsiaalministeerium, MKM) ja teiste Riigikogu liikmete (Signe Riisalo, härra Lees) seisukohtadega ning reageerib neile koheselt.
9 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on need, kes takistavad eelnõu menetlemist protseduurilistel põhjustel, viidates Euroopa Liidu direktiividele. Kriitika on suunatud Reformierakonna (härra Lees) ja ametnike (ministeeriumide esindajad) tegevusele, kes eelistavad Brüsseli korraldusi rahva tervisele. Kõneleja kritiseerib ka Euroopa Liidu asjade komisjoni volitusi direktiivide heakskiitmisel, pidades seda põhiseaduse vastaseks.
9 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja otsib toetust kogu Riigikogult, rõhutades, et komisjoni otsuse puudumisel on otsustusõigus kõigil parlamendiliikmetel. Ta märgib ära ministeeriumide esindajate (MKM, SM) osalise nõustumise kellakeeramise kahjulikkusega, kuid lükkab tagasi nende protseduurilised vastuväited. Ta on avatud kompromissile konkreetse ajavööndi (UTC+2 või UTC+3) osas teisel lugemisel.
9 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik (Eesti rahvas, kohalikud) ja rahvusvaheline (Euroopa Liidu direktiivid, Eesti roll suunanäitajana Euroopas). Kõneleja toob esile spetsiifilised riigisisesed mõjud, nagu piimakarjade ja põllumeeste majanduslik kahju ning Tallinna Tehnikaülikooli uuringud.
9 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kellakeeramist nähakse majanduslikult kahjulikuna, kuna see vähendab inimeste töövõimet ja tekitab otsest kahju piimatootmises. Samuti põhjustab see segadust transpordis ja tööaja arvestuses. Kõneleja lükkab tagasi väited, et kellakeeramise lõpetamine tekitaks suuri majanduslikke ja korralduslikke probleeme, viidates varasemale edukale praktikale (1999–2002).
9 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade keskmes on rahvatervis, mida kellakeeramine oluliselt kahjustab. Eriti rõhutatakse unehäireid, südame-veresoonkonna ohtlikke häireid, meeleoluhäireid, enesetappude hulga kasvu ja õnnetuste sagenemist. Tervise ja töövõime parandamine on eelnõu esmane eesmärk.
9 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Rahvatervise seaduse muutmine eesmärgiga lõpetada Eestis kellakeeramine, tuginedes teadusandmetele ja rahva toetusele. Kõneleja on eelnõu algataja ja kaitsja, rõhutades, et Eesti peaks olema Euroopas suunanäitaja. Ta rõhutab, et seadusandlik pädevus selleks on Riigikogul olemas.
9 Analüüsitud kõnesid