Päevakorra profiil: Kalle Grünthal
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) teine lugemine
2024-12-04
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab tugevalt vastanduva seisukoha alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi tõstmise eelnõu suhtes, väites, et see koorib Eesti rahvalt järjekordse naha. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine ja tulemuspõhine, rõhutades, et kogutud raha ei lähe Eesti rahva heaoluks, vaid Ukraina pikaajalise toetuse kokkuleppe täitmiseks (100 miljonit eurot aastas). Kõneleja näeb aktsiisitõuse kui rahva kurnamise ja riikliku kuritegevuse ilmingut.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi aktsiisipoliitika ja riigieelarve rahvusvaheliste kohustuste koosmõju osas. Ta viitab konkreetsele julgeolekukoostöö kokkuleppele (Kallas ja Zelenskõi, 27. juuni Brüsselis) ning täpsetele summadele (100 miljonit eurot kümne aasta jooksul). Puuduvad küll tehnilised majandusandmed, kuid rõhutatakse rahanduskomisjoni suutmatust arutada nende otsuste koosmõju.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on äärmiselt võitlev, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades tugevaid metafoore ja ajaloolisi võrdlusi. Kõneleja nimetab valitsust "riiklikuks kuritegelikuks maffiaks" ja võrdleb nende tegevust 90ndate Permi maffiaga, kes lüpsid ettevõtjaid. Apellatsioon on suunatud otse rahvale, kutsudes neid üles valitsust Stenbocki majast välja lööma.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu istungil, esitades küsimusi ja pidama kõnesid aktsiisiseaduse eelnõu teisel lugemisel. Ta viitab varasematele sündmustele (kokkuleppe allkirjastamine Brüsselis) ja reageerib saalis toimuvatele vahelesegamistele (Aivar Kokk).
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraadid) ning peaminister Kaja Kallas. Kriitika on äärmiselt intensiivne ja isiklik, sildistades valitsust kui "kuritegelikku maffiat", kes võtab inimestelt viimasegi ära. Kompromissivalmidust ei näidata, vaid nõutakse valitsuse lahkumist.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja ei näita üles koostöövalmidust valitsusega, vaid vastandub neile täielikult. Ta viitab küll opositsioonikolleegi (Aivar Kokk) seisukohale aktsiisitõusu vastu, kuid kritiseerib teda samas naiivsuses, viidates, et valitsus ei mõista "ilusat keelt".
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt riiklikul maksupoliitikal ja selle mõjul "Eesti rahvale" tervikuna. Oluline rahvusvaheline rõhuasetus on Ukraina pikaajalise toetuse kokkuleppel ja selle finantseerimisel aktsiisitõusude kaudu. Konkreetne kohalik või regionaalne fookus puudub.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt maksutõusude vastane, eriti aktsiiside osas, kuna need kurnavad rahvast ja ettevõtjaid. Valitsuse tegevust kirjeldatakse kui lüpsilehma tühjaks lüpsmist, mis viitab vastuseisule liigsele riiklikule maksukoormusele ja majanduse väljakurnamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimusi otseselt ei käsitleta, kuid rõhutatakse rahva majanduslikku kurnamist ja heaolu vähenemist aktsiisitõusude tõttu. Kõneleja kasutab sotsiaalset raamistikku, et näidata valitsuse tegevust kui rahva vastu suunatud kuritegelikku tegevust.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (510 SE) vastustamine. Kõneleja on eelnõu tugev vastane ja kritiseerib rahanduskomisjoni menetluslikke puudujääke (koosmõju arutamata jätmine).
2 Analüüsitud kõnesid