Istungi profiil: Ants Frosch

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

2025-02-13

Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, süüdistades valitsuskoalitsiooni demokraatliku institutsiooni töö ignoreerimises ja põlguses. Peamised seisukohad on väärtuspõhised, nõudes kodakondsuseta isikute valimisõiguse välistamist nii kohalikul kui riigi tasandil ning rõhutades Eesti kodaniku võimu teostamist. Ta kritiseerib teravalt kohaliku demokraatia toimimist ja valimissüsteemi puudujääke, pidades neid Eesti demokraatiat tagasi tirivateks.

6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust valimisseaduste ja demokraatlike protseduuride alal, käsitledes detailselt nii põhiseaduse muudatusi kui ka kohalike valimiste seaduse puudujääke (valimisliidud, d'Hondti meetod). Ta on teadlik rahvusvahelisest valimisvaatlusest, viidates OSCE ODIHR missioonide regulaarsusele Eestis kui "häirekellale". Samuti demonstreerib ta teadmisi kohaliku omavalitsuse eetilistest probleemidest ja huvide konfliktidest.

6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja kohati konfronteeriv, eriti valitsuskoalitsiooni ja Sotsiaaldemokraatide suunal. Kõneleja kasutab tugevaid emotsionaalseid väljendeid (nt "Mul on piinlik," "väga häiritud") ning süüdistab vastaseid sõnade suhu panemises. Ta rõhutab oma seisukohtade olulisust ja vajadust probleemidega tegeleda, kasutades ka rahvapäraseid väljendeid (nt "koer kiunatab, kelle pihta kivi läks").

6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, osaledes nii seaduseelnõu arutelul kui ka protseduurilistes vaidlustes, ning palub lisaaega oma seisukohtade esitamiseks. Ta viitab hiljutistele sündmustele (eelmise päeva Riigikogu töö) ja kohtumistele (OSCE ODIHR missioon Tallinnas).

6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsiooni vastu, keda kritiseeritakse demokraatliku institutsiooni töö ignoreerimise eest. Eraldi kritiseeritakse Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja Tanel Kiike, süüdistades neid demagoogias ja sõnade suhu panemises. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitikat (valimisõigus, e-valimised) kui ka eetilist käitumist kohalikul tasandil ("toiduahelad").

6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöö on nähtav teiste kolleegide toetamises (viide kolleeg Seederile seaduseelnõu 544 osas), näidates valmisolekut toetada tehnilisi ja vajalikke eelnõusid. Valitsuskoalitsiooni suhtes on kõneleja aga kompromissitu ja teravalt kriitiline, rõhutades, et probleeme ei saa lihtsalt laualt maha lükata.

6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja keskendub tugevalt kohaliku tasandi probleemidele ja demokraatia toimimisele omavalitsustes. Konkreetselt toob ta näiteid Narva (korruptsioon ja "toiduahelad") ning Elva valla (elukohatuvastus ja volikogu ülevõtmine "Tartu varjaagide" poolt) kohta.

6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ebapiisavad andmed.

6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne küsimus on kodakondsus ja valimisõigus, kus kõneleja võtab range seisukoha, et ainult Eesti kodanikud tohivad valida, pidades vastupidist äärmiselt riskantseks. Ta käsitleb ka eetilisi probleeme kohalikes omavalitsustes, nagu huvide konfliktid (koolijuht hariduskomisjoni juhina) ja korruptsioon ("toiduahelad").

6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja toetab Seaduseelnõu 544, rõhutades selle vajalikkust ja tehnilist iseloomu. Tema peamised seadusandlikud prioriteedid on põhiseaduse muutmine kodakondsuseta isikute valimisõiguse välistamiseks ning kohalike valimiste seaduse reformimine, et kaotada valimisliidud ja d'Hondti meetod. Ta nõuab ka e-valimiste süsteemi kordategemist või sellest loobumist.

6 Analüüsitud kõnesid