Päevakorra profiil: Varro Vooglaid
Ülevaade "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030" elluviimisest 2023. aastal
2024-12-16
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugev vastuseis valitsuse õigusloome praktikale, keskendudes õigusriikluse põhimõtete rikkumisele ja hea õigusloome tava eiramisele. Kriitika on suunatud valitsuse tegevuse kvaliteedile ja usalduse langusele, eriti seoses süsteemse põhiseaduslikkuse analüüside puudumisega eelnõudes. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades vastutustundlikkust ja põhiseaduse austamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja on kõrge asjatundlikkusega õigusloome protseduuride, põhiseadusõiguse ja õigusfilosoofia alal. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "põhiseaduslikkuse analüüs", "väljatöötamiskavatsus" ja "hea õigusloome ja normitehnika eeskiri", viidates konkreetsetele andmetele (nt 8/26 eelnõu analüüsiti). Lisaks demonstreerib kõneleja teadmisi klassikalisest filosoofiast (Platon) seaduste hulga ja ühiskonna kõlbelise seisundi seostamisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja teravalt kriitiline, toetudes loogilistele argumentidele ja valitsuse enda aruande tsitaatidele. Kasutatakse nii filosoofilisi apelle (Platoni käsitlus ühiskonna kõlbelisest väärastumisest) kui ka detailseid protseduurilisi üksikasju, rõhutades õigusriikluse põhimõttelist tähtsust. Toon on murelik ja nõudlik, eriti seoses korduvate vigade mustriga.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt parlamendi aruteludes, esitades Justiitsministrile otseseid küsimusi seoses valitsuse algatatud eelnõude kooskõlastamise ja põhiseaduslikkuse analüüsi puudumisega. Tegevusmuster näitab keskendumist valitsuse aruandluse ja õigusloome kvaliteedi jälgimisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Vabariigi Valitsusele ja Justiitsministrile, süüdistades neid süsteemses hea õigusloome tava ja põhiseaduslikkuse analüüsi nõuete eiramises. Kriitika on intensiivne ja protseduuriline, rõhutades, et probleemide tunnistamisest ei piisa, kui muster kordub aastast aastasse. Eriti kritiseeritakse kiirmenetluse praktikat koalitsioonileppe ja riigieelarvega seotud eelnõude puhul.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ebapiisavad andmed.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikul tasandil (Eesti õiguskord, põhiseaduslikkus) ja filosoofiline. Regionaalseid või kohalikke teemasid ei käsitleta.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on kaudsed, viidates riigieelarvega seotud kiireloomulistele eelnõudele, mis tingisid riigi tulude suurendamise või kulude vähendamise. Kõneleja kritiseerib nende eelnõude menetlemist, kuna see toimus hea õigusloome põhimõtteid eirates.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalne fookus on valitsuse usalduse langusel ja ühiskonna kõlbelisel seisundil, mida hinnatakse kehtivate seaduste hulga järgi. Rõhutatakse vajadust kaitsta põhiõigusi, nõudes iga eelnõu puhul põhiseaduslikkuse analüüsi, et vältida põhjendamatult ebaproportsionaalseid piiranguid ja kohustusi.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud õigusloome kvaliteedi ja protseduurilise korrektsuse tagamisele. Kõneleja on tugev vastane eelnõude kiirmenetlusele, mis jätab välja põhiseaduslikkuse analüüsi, ning vastustab ettepanekut langetada standardit, andes ametnikele suva analüüsi tegemise otsustamisel. Prioriteet on põhiseaduse § 3 lõike 1 (õigusriikluse põhimõte) järgimine.
2 Analüüsitud kõnesid