Istungi profiil: Peeter Ernits
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
2025-10-15
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline nii valitsuse kui ka Euroopa Komisjoni prioriteetide suhtes. Kõneleja nõuab fundamentaalseid reforme, nagu presidendi otsevalimised, ja kritiseerib valitsuse tegevust kui "kosmeetikat" ajal, mil "maa põleb jalge all." Ta on tugevalt vastu paruness von der Leyeni plaanile, mis vähendaks põllumajanduse ja regionaalarengu rahastamist, rõhutades toidujulgeoleku olulisust. Kriitika on peamiselt väärtuspõhine ja tulemuspõhine, rõhutades rahva usalduse puudumist valitsuse vastu (14%).
10 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust Euroopa Liidu eelarve ja mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) teemadel, viidates konkreetsetele summadele (1,816 triljonit) ja komisjonile esitatud küsimuste arvule (3000). Tal on teadmisi ka riigireformi ja õigusloome kvaliteedi puuduste osas, kritiseerides seadusandliku võimu delegeerimist täitevvõimule. Lisaks on ta kursis julgeoleku ja põllumajanduse seostega ning Ukraina võimalikust liitumisest tulenevate mõjudega EL-i põllumajandustootjatele.
10 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on terav, kriitiline ja tungiv, rõhutades olukorra pakilisust ("Maa põleb jalge all"). Kasutab irooniat ja sarkasmi valitsuse aadressil, nimetades nende algatusi "kosmeetikaks" ja Riigikogu "kummitempliks." Kasutatakse tugevaid mõisteid nagu "sadistlik lähenemine" ja tsiteeritakse teisi poliitikuid, kes nimetavad EL-i plaani "koletislikuks plaaniks."
10 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt täiskogu istungitel, eriti EL-i eelarve ja põhiseaduslike teemade aruteludel, kritiseerides arutelude kiirustamist. Mainib osalemist juristide ja kohtunike nõupidamisel, kus arutati numbrituvastuskaamerate seisu ja õigusriigi arenguid. Viitab varasemale aktiivsusele presidendi otsevalimiste algatuste toetamisel (2021. aastal 45 kolleegi).
10 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (viidatud kui "pika plaani erakond") ja Euroopa Komisjoni juhtkond, eriti paruness von der Leyen. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii sisule (EL-i eelarve prioriteedid) kui ka protseduurile (Riigikogu kummitempliks olemine, arutelude kiirustamine). Valitsust süüdistatakse rahva usalduse kaotamises ja demokraatlikust õigusriigist eemaldumises "suvariigi poole."
10 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Puuduvad andmed aktiivse koostöö kohta käesoleval istungjärgul, kuid ta viitab varasemale laiapõhjalisele toetusele presidendi otsevalimiste algatusele (45 kolleegi). Märgib ära, et teatud eelnõul puuduvad kahe erakonna esindajate allkirjad, mis viitab piiratud Riigikogu-ülesele koostööle. Tsiteerib teisi poliitikuid (Kata Tüttő, Arvo Aller, sotsid), kes jagavad sarnaseid seisukohti regionaalarengu ja eelarve teemadel.
10 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus, mis avaldub vastuseisus EL-i ühtekuuluvuspoliitika kärpimisele, pidades seda oluliseks Eesti regionaalse tasakaalustamise seisukohalt. Rõhutab põllumajanduse (sh väike- ja keskmise tootmise) toetamist, et tagada Eesti rahva toidujulgeolek ja selle kaudu ka füüsiline julgeolek.
10 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad EL-i eelarve jaotusele, olles vastu põllumajanduse ja regionaalarengu rahastamise vähendamisele kaitse- ja innovatsioonikulutuste arvel. Peab põllumajandust julgeolekuasjaks ja toetab toidujulgeoleku tagamist. Käsitleb EL-i eelarvet (1,816 triljonit) kui tohutut, kuid samas SKT-ga võrreldes tühist summat, mille jagamine peab olema õiglane.
10 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest domineerib mure õigusriigi ja demokraatia pärast, kritiseerides teravalt "nuhkimise eelnõusid" ja superandmebaaside loomist, mis viivad riiki "suvariigi" suunas. Rõhutab vajadust kuulata rahva tahet ja tegeleda totaalse usalduskriisiga. Toetab kodanike suuremat kaasamist poliitiliste otsuste tegemisse, näiteks presidendi otsevalimiste kaudu.
10 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud põhiseaduslikele reformidele, eelkõige presidendi otsevalimiste kehtestamisele, mida peetakse kõige olulisemaks. Kritiseerib kehtivat seadusloomet selle madala kvaliteedi eest, mis väljendub paragrahvide sisustamise delegeerimises täitevvõimule. On tugev oponent nuhkimiseelnõudele ja kosmeetilistele seadusemuudatustele.
10 Analüüsitud kõnesid