Päevakorra profiil: Peeter Ernits
Arupärimine Eesti territooriumil ründedrooni plahvatuse kohta (nr 810)
2025-11-10
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab tugeva opositsioonilise seisukoha valitsuse julgeolekupoliitika ja tegevusetuse suhtes, väites, et julgeolek ei ole "kindlates kätes" ja et valitsuse käed värisevad. Ta kritiseerib peaministrit ja Kristen Michali "ärplemise" eest ning nõuab, et Riigikogu võtaks valitsuse tööandjana võimu enda kätte. Poliitiline fookus on suunatud valitsuse tegevuse ja parlamendi järelevalve puudujääkidele. Samuti küsib ta, kas Eesti on lubanud Ukrainal kasutada oma õhuruumi Venemaa sihtmärkide ründamiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust droonirünnaku teemal, olles korduvalt külastanud plahvatuskohta, näinud kraatrit (ligi 3 meetrit läbimõõdus) ja omades drooni tükke. Ta toob esile spetsiifilised julgeoleku puudujäägid, nagu varjendite ja ohuennetuse puudumine ning akustiliste andurite puudumine ründedroonide heli fikseerimiseks augusti lõpus. Lisaks on ta põhjalikult lugenud kindralite 256-leheküljelist raportit, kaitstes selle sisu kriitika eest.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on isiklik, emotsionaalne ja väga kriitiline, kasutades tugevaid kujundeid ja isiklikku kohalolekut sündmuskohal. Ta kirjeldab sündmuste detailset tausta (vastik heli, kraatri suurus, kellaaeg) ja kasutab teravaid väljendeid valitsuse ja parlamendi kritiseerimiseks ("armetu kummitempel," "käed värisevad," "lõdvad, mugavad ja laiskuses vait"). Toon on tungiv ja nõuab kiiret tegutsemist.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on antud teemaga (drooniplahvatus) väga aktiivselt tegelenud, olles korduvalt külastanud sündmuskohta ja suhelnud sõjaväelastega. Ta viitab varasemale seotud arupärimisele, mille ta ise esitas, ning on kulutanud viimaseid päevi kindralite raporti lugemisele. See viitab järjekindlale ja pühendunud tegevusele julgeolekuküsimuste parlamentaarse järelevalve alal.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsusjuhtkond, eriti peaminister ja Kristen Michal, keda kritiseeritakse julgeoleku ebakompetentsuse ja enesekindla "ärplemise" eest. Kriitika on nii isiklik (käed värisevad, pilk on tuhm) kui ka poliitiline (suutmatus tagada varajase hoiatuse süsteemid). Ta kritiseerib ka Reformierakonna kindraleid, kes on seotud valitsusega, ning laiemalt Riigikogu mugavust ja laiskust.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja kritiseerib parlamendi üldist koostöövaimu ja mugavust, kuid tunnustab ja kaitseb teatud kolleegide (nt Leo Kunnas) ja kindralite tööd, kes koostasid kaitsevaldkonna raporti. Ta toetab parlamentaarsete raportite koostamist, mis viitab soovile teha sisulist koostööd parlamendi sees, et parandada järelevalvet.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja toob esile konkreetse regionaalse fookuse, rõhutades, et sõda jõudis Eesti pinnale Võrtsjärve ääres, Antsla ja Lõuna-Eesti kaudu. See seob riikliku julgeolekuküsimuse otseselt Lõuna-Eesti kogukondade ja elanikega.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ebapiisavalt.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmeid ebapiisavalt.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja peamine seadusandlik fookus on parlamentaarse järelevalve tugevdamine ja valitsuse vastutusele võtmine arupärimiste kaudu. Ta rõhutab vajadust koostada palju rohkem parlamentaarseid raporteid, et Riigikogu ei oleks "armetu kummitempel," vaid reaalne parlament.
4 Analüüsitud kõnesid